Septembri lõpus kogunesid Põlvamaa õpetajad kogemusseminariks, kuidas läbi viia aktiivset ainetundi. See oli jätk kevadisele Aktiivse ainetunni II-IV kooliastme õpetajate koolitusele.
Eilsest jäid kindlasti eredalt meelde täringud. Täringud, mis panevad ka üheksandikud võimlema. Selleks lasi Marju esmalt lastel pakkuda tegevused, mida püstijala pausi ajal teha numbrite kaupa, nt täringu 1 punkt - 3 kükki, täringu 2 - … ja üheksandikke käivitavaks jõuks sai ühe punkti all olev komm. Mängimiseks sai iga laps täringu, mida ütlemise peale veeretas ja siis ütlemise järel tegi tegevuse.
Ülle näitas varvastega ajalehe rebimist võimalikult väikesteks tükkideks, kokku korjata varvastega, kortsutamist ja vormimist palliks (jalgadega) ja seejärel vasaku käega pesulõksuga tükkide kogumiskohta toimetamist. Lisaks on puhkumine väga hea logopeediline harjutus ajalehetükkide põrandalt kokku hunnikusse puhumine ja saab ka lehe või lumesadu mängida.
Gerli näitas numbrite (paberil) kodudesse (nimega vaip, paber) viimise mängu lasteaia baasilt. Minul assotseerus see kohe nt mingite ajaloosündmustega – näiteks missugused sündmused on mingi ajaloo perioodi osa, mis lahingud mis sõja osa või eesti keelest – mis sõnad on mis käänetes vms.
Margit ütles, et käib taaskasutuspoodide mänguasjalettide juures õppimiseks sobilikke mänge vaatamas. Tal oli kaasas inglise keelsed kaardid millest ühel kaardi-paarilisel olid pildid ja teisel sõnad. Umbes nagu Dobble kaardimäng, kes ennem mängukaaslase kaardilt sama sõna-pildi leiab ja nimetab. „Lapsed“ olid rivistatud kahte ritta, kes esimesena ära arvas, läks vastasvõistkonda üle.
Teine oli klassikaline Dobble, kiiruse peale, õpetaja hoidis kaarte, õpilasele enda taga andis kaardi eelmine õpilane edasi – see oli hea tähelepanu ja kiiruse elavdamiseks.
Krista tutvustas Liikuma Kutsuva Kooli liikumispausi kaarte – igaüks valis kaardi nt „tee parema käega kaheksa õhku ja vasaku jalaga ring“. Ja tegevuste ideepank seljad koos (1, 2, 3, ümberpöör ja mõlemad viskavad sõrmed püsti) nt liitmine või korrutamine, kuni 5 punktini, kes ennem vastab, saab punkti.
Pöial ja väike sõrm – siruta käed ette, rusikas. Näita ühe käe väikese sõrme ja teise käe pöidlaga samasse suunda. Seejärel vaheta sõrmi – näita esimese käe pöidla ja teise käe väikese sõrmega vastassuunda. Ja vaheta jälle. Kui vahetused juba sujuvalt lähevad, proovi samal ajal kõndida (kohapeal).
Kadi kirjeldas, et eesti keeles näiteks silbitamisel lõikab sõnu, lapsed saavad vaheldust töövihikule. Ta kasutab ka X-breiki – tahvlile kriidiga saab kiiremini (nt „jah“ käed mõlemad püsti, „ei“ seismine ühel jalal).
Koonustega mäng, õpilastest üks vähem. „Ära vaata kuud, otsi uus puu“, kes üksi jäi, hõikab jälle lauset „ära vaata kuud“. Võib läbida ka jalaga palli mängides või erinevaid liikumisviise kasutades (tagurpidi kõnd, tibusammuga kõnd, hüpped jne). Umbes nagu tooli-mäng, kus ringis üks tool vähem kui osalejaid.
Ulvi tekitas meis suurt elevust, kui harjutas me tähelepanu palliga. Ta põrgatas palli laual, samal ajal pidime meie plaksu tegema. Ja põrgatusega saab igasuguseid nippe teha – „ära petta“.
Lisaks värviliste klahvidega (vaja ette valmistada) klaveri mäng – sinine (kaashäälik) – roheline (sulghäälik) – punane (täishäälik).
Sarnane on ka „piitsa“ mäng, kärbsepiitsadega – klass on jaotatud 2x2 võistkonnaks rivvi ja keskel on laud kus peal nt roheline/punane/õige vale – õpetaja esitab väite ja see kes on rivi ees liigub laua juurde ja lööb käbrsepiitsaga õige vastuse pihta ja liigub tagasi rivi lõppu, andes möödaminnes järgmise lapse kätte piitsa.
Lisaks leidsid kevadisest kohtumisest hea sõnaga ära märgitud klassis ringi kõndides üksteise järel valjusti ette lugedes, istumise asemel.
Lugemistekstide seinale paigutamine, et lugemine saaks toimuda seistes.
Õpetajad julgustasid üksteist, et liikuvat harjutust esimest korda tehes, võib see lastele harjumatu olla ja tavapärasest rohkem elevust tekitada, kuid soovitasid korduvalt harjutada, et see neile tavapäraseks muutuks.
