Südamelihase infarkti haigestumus ja suremus on endiselt kõrge

Kuigi Eesti on teinud viimastel aastatel edusamme südamehaiguste ennetamises ja ravis, on südame isheemiatõbi jätkuvalt väga oluline probleem, eriti arvestades rahvastiku vananemist. Ees on veel pikk tee Euroopa keskmiseni. Südamekuu puhul tasub teada, et igaüks saab südametervist toetada oma eluviisiga.

Tänu ennetusele ja ravivõimaluste paranemisele on viimastel aastatel haigestumus ja suremus ägedasse südamelihase- ehk müokardiinfarkti pisut vähenenud. 2015. aastal oli 15-aastaste ja vanemate haigestumuskordaja 100 000 elaniku kohta müokardiinfarktiregistri andmetel 262,6 ja 2019. aastal 243,3 ning samal perioodil vähenes suremuskordaja 39,3-lt 35,8-ni. Sellele vaatamata oli 2016. aastal Eesti südame isheemiatõve, mille raskeim vorm on äge müokardiinfarkt, suremuskordaja Euroopa näitajast üle kahe korra suurem.

2019. aastal diagnoositi Eestis üle 2600 infarkti juhu, neist kolmveerand esmakordselt. Mehi haigestus rohkem kui naisi - 100 naise kohta haigestus 145 meest. Vananemisega on seotud haigestumise tõenäosuse suurenemine. "Infarktiga haiglasse jõudnud mehed olid keskmiselt 67-aastased ja naised neist keskmiselt 10 aastat vanemad. Samas on esinenud üksikuid juhte isegi nooremate kui 19-aastaste hulgas," juhtis tähelepanu müokardiinfarktiregistri direktor Gudrun Veldre.

Vaata ka Tervise Arengu Instituudi (TAI) interaktiivseid graafikuid infarkti juhtude, haigestunute ja riskitegurite kohta.

Raviedu sõltub abi kiirusest

Ägeda müokardiinfarkti ravi edukus sõltub suures osas sellest, kui kiiresti patsient jõuab ravile haiglasse. Selleks on ülioluline teada ja ära tunda infarkti sümptomid ning kohe kutsuda kiirabi. Infarkti tüüpilisteks sümptomiteks on ängistus, rõhumistunne, põletav või pigistav valu rinnus, mis sageli kiirgub kätesse, ülakõhtu, selga või kaela. Kaasneda võib õhupuudus ja iiveldus. Selliste kaebuste kestmisel üle 5 minuti on vajalik kutsuda kohe kiirabi. Liiga pika haiglaeelse viivituse tulemusena südamelihas sureb, mis põhjustab enneaegset surma, aitab kaasa raskete tüsistuste kujunemisele ja vähendab edaspidi patsiendi elukvaliteeti. 2019. aastal jõudis haiglasse kriitilise esimese kahe tunni jooksul vaid kolmandik infarktihaigetest. Vaata ka: Südant ei saa pausile panna

Põhjalikumat teavet infarktihaigete riskiteguritest ja ravikäsitluse ning tulemuste kohta leiab müokardiinfarktiregistri aruannetest.

Elanikkonna vananemise ja kaasuvate haiguste, sealhulgas uute haiguste (nt COVID-19) tõttu võib tulevikus paremate ravitulemuste saavutamine keerukamaks osutuda. Seetõttu on haigestumise ennetus ja koostöö eri osapoolte vahel väga oluline.

Ennetuses on inimesel endal väga suur roll

Kui infarkti ravikvaliteet sõltub suures osas tervishoiust, siis juhime tähelepanu, et haiguse ennetamiseks saab inimene ise palju teha.

Infarkti riski saab vähendada muutes harjumusi ja eluviisi:

Liikumine on vajalik südamele, kehale ja vaimule. Regulaarne mõõdukas füüsiline koormus on kasulik "hea" kolesterooli taseme suurendamiseks ja vererõhu langetamiseks, samuti aitab liikumine vähendada vaimseid pingeid ja stressi ning reguleerib kehakaalu. Liigu südame heaks.

Südametervise toetamiseks tuleks hoida kehakaal kontrolli all. Sööma peab mitmekesiselt ja tasakaalustatult - eelkõige suurendada köögiviljade, marjade, täisteratoodete, kala, pähklite-seemnete osakaalu oma menüüs ning vähendada nende toitude söömist, milles on rohkelt küllastunud rasvhappeid, soola ja/või lisatud suhkruid. Täpsemaid soovitusi mitmekesiseks toitumiseks leiab toitumine.ee lehelt.

Suitsetamine üheski vormis ei käi kokku südametervise hoidmisega. Suitsetaja risk haigestuda südame- ja veresoonkonna haigustesse on 2-4 korda kõrgem kui mittesuitsetajal. Nõuandeid nikotiinist loobumiseks vaata veebilehelt tubakainfo.ee.

Alkoholitarvitamisel tuleb jääda mõõdukaks ja kehtib põhimõte, et vähem on parem. Regulaarse alkoholitarvitamise tervisemõjud kumuleeruvad aja jooksul ning see võib mõjutada paljude krooniliste haiguste (sh südame- ja veresoonkonna haigused) väljakujunemist. Alkoholitarvitamise madala riski piiridega saab tutvuda veebilehel alkoinfo.ee.

Krooniliste haiguste (nt diabeet, hüpertensioon, düslipideemia) esinemisel on oluline järgida ravisoovitusi.

Arvestades kaugtöö olulist suurenemist, on TAI tervisekalendri südamekuu teemaks tasakaalustatud toitumine ja liikumine kodukontoris töötamise korral ning kuidas liikumiseesmärke saavutada vähema vaevaga.

Graafik: Müokardiinfarktiregister
 

Lisateave:
Dr Tiia Ainla
Müokardiinfarktiregistri teadusnõukogu esimees
E-post: tiia.ainla@regionaalhaigla.ee