Konverents tõi vaimse tervise olukorra ja praktikad nähtamatust nähtavaks

15. septembril toimunud tervisedenduse virtuaalkonverentsil "Vaimne tervis - nähtamatust nähtavaks" anti ülevaade vaimse tervise olukorrast. Räägiti väljakutsetest ning arutleti selle üle, kuidas vaimset tervist toetada ja parandada.

Elu jooksul kogeb vaimse tervise probleeme iga teine inimene ning arvatakse, et aastaks 2030 on vaimne tervis kujunenud suurimaks rahvatervise probleemiks maailmas. Tervise Arengu Instituudi (TAI) läbiviidud Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringust näeme, et vaimse tervise probleemid noorte hulgas on viimasel kümnendil kasvutrendis. "Koroonakriisi tõelist mõju vaimsele tervisele saame hinnata alles lähiaastatel, kuid vaimse tervise edendamisse ja probleemide lahendamisse peame senisest enam panustama kohe," selgitas Tiia Pertel, TAI tervise ja heaolu edendamise keskuse juht.

Konverentsi avasid vestlusringiga "Kuidas vaimne tervis saaks Eestis nähtamatust nähtavaks" Eesti Noorte vaimse tervise liikumise esindaja Hedvig Madisson, sotsiaalminister Tanel Kiik ja Eesti Haigekassa juhatuse esimees Rain Laane.

Avasessioonis andis erinevatele uuringutele tuginevalt Eesti inimeste vaimsest tervisest ülevaate Tallinna Ülikooli sotsiaaltervishoiu professor Merike Sisask. "Vaimne tervis on oluline üle terve inimese elukaare, kuid igas elukaare etapis on omad väljakutsed kohanemisele. Praegu jääb andmetest silma, et keerulisem on olukord noortel täiskasvanutel," selgitas Sisask.

Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel on laiapõhises koostöös valmimas vaimse tervise roheline raamat, mida tutvustab Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse. "Vaimse tervise rohelise raamatu eesmärk on visandada tulevikuvisioon vaimse tervise valdkonna arendamiseks ning toetada vaimse tervise senisest suuremat väärtustamist Eestis," ütles Maris Jesse. "Dokument annab lähtealused valdkonna edasiseks suunatud arenguks, keskendub ennetusele ja õigeaegsele abile ning pakub esmaseid lahendusi."

Elukaareülese vaate vaimse tervise edendamise ja kaitse põhimõtetest, COVID-19 mõjust vaimsele tervisele ning Euroopa innovaatilistest ja tulemuslikest kogemustest jagas Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa Regionaalbüroo vaimse tervise programmijuht dr Dan Chisholm.

Vaimne ja füüsiline tervis, heaolu ning igapäevaelu kvaliteet on omavahel väga tugevas seoses. Haigekassa juhatuse esimehe Rain Laane sõnul on Haigekassa jaoks vaimse tervise edendamine üks prioriteetidest. "Lisaks igapäevasele vaimse tervisega seotud ravi rahastamisele teeme pikaajalist koostööd Peaasi.ee veebikeskkonna vedajatega. Nemad töötavad iga päev selle nimel, et tõsta ühiskonnas teadlikkust vaimsest tervisest ja selle esmaabist," ütles Laane. Hea vaimse tervisega inimene on lähedastega heades suhetes, õppimises ja töös saadab teda edu, ta tuleb hästi toime igapäevaelu pingetega ning on võimeline aktiivselt ühiskonda panustama.

Paralleelsessioonides tutvustati vaimse tervise edendamise, vaimse tervise probleemide varase märkamise ja häbimärgistamise vähendamise võimalusi kogukondades. Keskenduti vanemluse toetamisele, eakate üksilduse ennetamisele, vaimse tervise toetamisele koolis; samuti vaimse tervise huvikaitsele kui ka vaimse tervise probleemidega inimeste märkamisele ja toetamisele läbi vaimse tervise esmaabi haridusasutuses, töökohal ja kogukonnas.

Tutvu ka e-postrite formaadis esitatud vaimse tervise teemaliste uurimustööde ja heade praktikatega: https://tervisedendus.padlet.org/konverents/vaimnetervis

Konverentsi korraldasid Tervise Arengu Instituut, Eesti Haigekassa, Sotsiaalministeerium, Eesti vaimse tervise ja heaolu koalitsioon (VATEK), Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool ja Maailma Terviseorganisatsiooni esindus Eestis.


Lisateave:
Pille Kalda
avalike suhete juht
Tervise Arengu Instituut
Tel: 659 3810
E-post: pille.kalda@tai.ee
www.tai.ee