« Tagasi

Emadepäeval, 9. mail tähistame ka Euroopa päeva

On juba teine Euroopa päev keerulistes oludes. Vaktsineerimine kogub hoogu ja viiruse levik on Eestis pidurdumas, kuid kriis ei ole veel kaugeltki läbi. Seni on see toonud Euroopale keerulisima aja pärast II maailmasõda, palju kriitikat ja rahulolematust. Ühiskonnad on suletud, majanduslangus seninägematu.

Aga on ka edulugusid. IT sektor on pakkunud välja kiireid lahendusi elu ümberkorraldamiseks. Rahvusvahelises koostöös tehti vaktsiini väljatöötamise kiiruse maailmarekord. Vaktsiini tootmisvõimsuste suurendamine Euroopas ja üheskoos tehtud vaktsiinihanked võimaldavad suve lõpuks vaktsineerida Euroopas 70% täiskasvanutest. Euroopa rohelise tõendiga, mis kinnitab vaktsineerimist, COVID-19 läbipõdemist või negatiivset testi, saab pandeemia lõpuni Euroopa Liidus reisida praktiliselt samamoodi kui enne kriisi algust. Kui viirus lõplikult taandub, pöördub Euroopa tagasi tavapärase vaba liikumise juurde ja tõendit pole enam vaja.

Ja mis on ehk isegi kõige tähtsam. Vaatamata esialgsetele suurtele erimeelsustele ja omapäi tegutsemisele, on Euroopa Liidu riigid hoidnud kriisis kokku. Kaootiline piiride sulgemine on asendunud koordineeritud otsustega, kuigi paljud riigid piiravad tervishoiu hädaolukorra kaalutlustel riiki sisenemist. Kuigi vaktsiini on kõigil puudu, otsustasid riigid aidata neid, kes esialgu vaktsiinidoose rahvaarvuga võrreldes vähem tellisid. Nii sai Eesti lisaks 42 000 doosi, mida juba praegu süstitakse. Pandeemiast tingitud majanduskriisi leevendamiseks lepiti kokku uues eelarves ja taastekavas, millest Eesti saab üle 6 miljardi euro. Võimalikuks osutus see vaid seetõttu, et netomaksjad olid nõus võtma rohkem kohustusi. ELi rahadest ostetakse Eestis vaktsiine, toetatakse testimist ja tervishoiusektorit laiemalt.

Taas on saanud Euroopas selgeks, et üheskoos leitakse paremad lahendused kui igaüks ainult enda eest välja olles. Kuid kriisid on selleks, et neist õppida. Keerulistes oludes tulevad välja nõrgad kohad, mida rahulikumatel aegadel parandada. Euroopa Liit on loonud Euroopa tuleviku konverentsi, et eurooplastega arutada, mida tuleks olulistes valdkondades edaspidi teisiti teha. Digiplatvormil www.futureeu.europe.eu on kõigil võimalik oma ettepanekuid teha.  Veebiseminaril „Mida on Euroopal koroonakriisist õppida?" avame Euroopa tuleviku konverentsi arutelu ka Eestis. Ja see toimub 10. mail kell 12.00–14.15 ning arutelu juhib ajakirjanik Johannes Tralla. Veebiseminaril osalemiseks palume end registreerida https://tinyurl.com/4pju72ku.

Põlva- ja Võrumaal jätkavad tegevust ka Euroopa Liidu teabekeskused. Need on Põlva Vallavalitsuses ja Võrumaa arenduskeskuses. Julgustan teid Euroopa-teemaliste küsimustega nende poole pöörduma.

Tähtpäevad on hea võimalus olnule tagasi mõelda. Aga ennekõike muidugi tähistada, kuivõrd praegused reeglid lubavad, ja tänada neid, kelle panus on eriti suur või kellel on iseäranis raske. Kutsun teid 7.–9. mail sõbra või perega orienteerumismängule, üle Eesti üheksas linnas, sealhulgas Põlvas ja Võrus Euroopa päeva puhul üles seatud. See on hea võimalus värskes õhus jalutada ja panna proovile oma teadmised. Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide kohta. 9. mail ehib emadepäeva puhul nende linnade keskväljakut ELi ja Eesti lipu värvides lillevaip. 1000 potilille viime tänutäheks emadele on Euroopa päeval tööl ning andud kogu kriisi ajal endast parima, et me viirusest lõpuks võitu saaksime.   

Keit Kasemets
Euroopa Komisjoni esinduse juht