« Tagasi

Füüsiliselt lahus, sotsiaalselt koos

Sotsiaalse suhtluse ning läheduse säilitamise vajalikkus on täna võrdväärne füüsilise distantsi hoidmise 2+2 reegli täitmisele. Teiste inimestega ühenduses olemine aitab meil olla  õnnelikum, tervem ja ka sotsiaalselt vastutustundlikum. Me ei saa seda tavapärasel viisil praegu teha. Eriolukorraga toimetulekut toetab jätkuv sotsiaalne suhtlus. Selleks on inimesed ise, omavalitsused ning riigiasutused loonud rohkelt võimalusi ja seda füüsiliselt kokku puutumata.

Teineteise jätkuv toetamine tekitab turvalisust

Erinevad emotsioonid kuuluvad inimeste juurde, kuid raskemaks teeb olukorra, kui meil ei ole võimalik oma tundeid, mõtteid teistega jagada. Sotsiaalne suhtlus suurendab  meie heaolu. Kuuluvustunne ning suhtlemine sõpradega, perekonnaga ja töökaaslastega on üks inimese põhivajadustest. Eriolukord võib suurendada negatiivseid emotsioone, nt ärevust, segadust ja viha. On toodud välja, et sotsiaalne suhtlus parandab ka meie füüsilist tervist. Rääkides Põlvamaa elanike ning erinevate kogukondadega on märkimisväärselt silmapaistnud, et nii naabrid, kogukonnad, kohalikud omavalitsused töötajad aitavad ning toetavad üksteist. Üksteise toetamine aitab luua tunnet, et oleme praeguses olukorras koos. Teised inimesed saavad meile pakkuda praktilist tuge, näiteks toidu toomist või asjakohase teabe edastamist, aga ka emotsionaalset tuge. Iga laps, eakas ning pere on oma olemuselt unikaalne. Seetõttu on ka meie kõigi vajadused praeguseks kuus nädalat eriolukorras elamiseks erinevad. Enamikes kogukondades, sõpruskondades on üksteise toetamine saanud sotsiaalseks normiks.

Märkamine on esimene samm

Kahjuks on perekondi ja inimesi, kes on jäänud praeguses olukorras üksi. Üheks riskirühmaks on lähisuhtevägivalla ohvrid.  Vägivallast on ohustatud eelkõige nn nähtamatud ohvrid – lapsed ning eakad. Füüsiline isolatsioon eriolukorra ajal muudab nii eakate, kui ka laste väärkohtlemise tõenäolisemaks, kuid ühiskonnal on väärkohtlemist raskem märgata.

Viimastel aastatel on suurenenud järjest juhtumid, kus laste väärkohtlemisest teatavad politseile ja ohvriabile õpetajad, treenerid ning samuti lapsed ise. Eakate vastane vägivald on olnud peidetud ning eakate pöördumisi asutuste poole on olnud vähem. Praeguses olukorras on vägivald veelgi rohkem peidetud. Laste kontaktid õpetajate, treenerite ja teiste täiskasvanutega vähenenud.  Eakaid takistab abi otsimast  häbitunne, vähene teadlikus  vägivallast ning leppimine halva kohtlemisega ja sõltuvus väärkohtlejast. Eakad väärkohtlemise ohvrid on toonud välja, et nende arvates on eelkõige  vajalik abistada noori vägivalla ohvreid ja peresid. Kahjuks seavad eakad kannatanud tihti ümbritsevate heaolu enda omast palju kõrgemaks. Saame kogu ühiskonnaga olla eakatele toeks, kinnitades neile, et nad on meile oma elukogemusega, emade-isadena, vanaisa ja vanaemadena väga tähtsad. Meil, noorematel, on eakatelt palju õppida, nii praeguses eriolukorras, kuid ka tavaolukordades.

Sina saad aidata

Praegusel hetkel sõltub lähisuhtevägivalla kannatanute abistamine väga palju, meist, kõrvaltseisjatest. Näiteks vägivald eakate vastu ei pruugi olla alati tahtlik, vaid võib olla tingitud ka lähedase  suurest hoolduskoormusest. Konflikte lastega võib tekkida igas peres. Küsimus on, kas meil jätkub oskusi ning tahtmist konflikte kõiki osapooli toetavalt lahendada. Mida saad sina teha? Tihti aitab pingelistes olukordades juba siiras ja päriselt kuulamine, tunnete jagamine ning abi pakkumine. See on abivajajale oluline samm, mida sinagi saad teha. Oluliseks abiks on ka edasisuunamine, andes teada abivajajast lapsest või eakast  kohalikule omavalitsusele, lasteabitelefonile 116 111 või helistades numbril 112.

Nii politsei, ohvriabi, kohalikud omavalitsused on valmis kannatanuid abistama ning praeguses eriolukorras teevad asutused kannatanute abistamiseks veelgi suuremat koostööd.

KUST SAADA ABI?

• Kui kellegi elu või tervis on ohus, helista viivitamatult 112.
• Häirekeskuse infotelefonilt 1247 saab infot erinevates koroonaviirust ja selle levikut puudutavates küsimustes.
• Sotsiaalkindlustusameti Põlvamaa ohvriabispetsialist Raina Kurg, 5866 9873, Raina.Kurg@sotsiaalkindlustusamet.ee

Raina Kurg töötab Sotsiaalkindlustusameti Põlvamaa ohvriabitöötajana alates selle aasta 6. aprillist. Raina on suure sotsiaaltöö kogemusega, ta töötas eelnevalt kohalikus omavalitsuses sotsiaaltöötajana. Ka on tal kogemust töötamisel multiprobleemsete inimestega. Raina peab tähtsaks iga inimese toetamist ning abistamist.

• Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi kriisitelefon 116 006 annab kiiret abi inimestele, kes on langenud süüteo, hooletuse või halva kohtlemise ohvriks või on kogenud füüsilist, vaimset, majanduslikku või seksuaalset vägivalda. Teenus on helistajale tasuta ning abi on tagatud ööpäevaringselt. Ohvriabi kriisitelefonile helistaja võib soovi korral jääda anonüümseks. Abi osutatakse eesti, vene ja inglise keeles.
• Need, kes ei soovi või ei saa helistada, saavad nõu saamiseks valida  ka veebivestluse aadressil www.palunabi.ee
• Abi vajavatest lastest saab teada anda 24/7 lasteabitelefonil 116 111
• Välismaalt helistades saab Eesti ohvriabi kriisitelefoni kätte numbril +372 614 7393
• Põlvamaa Naiste Tugikeskus vastab 24/7 telefonile 58849494, kirjutada saab aadressil polva@naistetugi.ee.


Artikkel: Anne Klaar, Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi ja ennetusteenuste osakonna võrgustikutöö koordinaator ja Põlvamaa Turvalisuse Nõukogu liige