« Tagasi

Põlvamaa Partnerluskogu plaanib koostööd Maxorata tegevusgrupiga

Novembri lõpus külastasid Põlvamaa Partnerluskogu juhatus ja tegevmeeskond Maxorata LEADER tegevusgruppi Fuerteventural Hispaanias eesmärgiga algatada koostööd ja kogeda häid praktikaid LEADER projektide elluviimisel.

Meie vastuvõtt oli võõrustajate poolt korraldatud kõrgel tasemel, külastusprogramm oli tihe ja hästi organiseeritud. Võõrustajad, tegevusgrupi president Juan Estarico ja tegevtöötaja Elizabeth Montelongo saatsid meid kogu sealviibitud aja, tutvustades projekte ja jagades infot kõige kohta, mida nägime. Meie omakorda esitasime ülevaate Põlvamaast ja meie LEADER-grupi tegevustest.

Saarel kehtib juba 1912. aastast alates maailmas ainulaadne omavalitsusvorm nimega Cabildo. Kohtusime Cabildo presidendi Marcial Morales Martíniga, kes ei pidanud paljuks teha meiega kohtumise nimel muudatus oma ajakavas ning leidis aega meid oma valitsuskabinetis vastu võtta, et meile oma piirkonda tutvustada. Peale meiepoolset ülevaadet Põlvamaa ja meie LEADER-grupi tegevuste kohta rääkis president meile saare poliitilisest ja majanduslikust olukorrast ning valitsuse õlule langevast põhimurest: „Fuerteventura saare suurimaks probleemiks on puhta vee kättesaadavus. Merevett puhastatakse, kuid see on kallis. Põhjavett on vähe ning see asub väga sügaval. Kraanivee kulud ulatuvad väikese pere puhul 60 euroni kuus, lisaks tuleb kogu joogivesi osta poest. Kogu tarbitud vesi puhastatakse ja kasutatakse ära põllumajanduses".

Saare põhiliseks majandusharuks on kitsekasvatus ja kitsejuustu tootmine, põhiliseks ekspordiartikliks tomat. Väikest saart külastab igal aastal ligi 3 miljonit turisti, kuid suurem osa neist jäävad rannikule ega jäta sinna kuigi palju raha. „Selle ebasoodsa  trendi vastu on valitsusel tehtud pikaajaline teadlik plaan –  toetada  maapiirkondades tegutsevaid talunikke, kes soovivad renoveerida vanu hooneid, kus turiste majutada, et turist saaks autentses keskkonnas tutvuda kultuuripärandiga ja traditsioonilise maaeluga. Sel moel säilib kultuuripärand, turist on eksootikast võlutud ning raha jääb sinna. Tavapärane praktika on saarel ka see, et valitsus ise ostab vanu hooneid, renoveerib need ja muudab ajastutruuks majutuskohaks ning annab mõnele ettevõttele pikaajalisele rendile. Juan Estarico tutvustas meile ühte taolist majutusettevõtet: „Cabildo ostis need hooned väga lagunenutena koos selle ümber asuva maaga. Peale maja renoveerimist ja ümbritseva kõrbelise maa aiaks harimist andis valitsus selle 15ks aastaks rendile ühele pereettevõttele, kes kasvatab siin aedvilja, viinamarju ja oliivipuid, peab ülal majutuskohta ning restorani, kus toidud valmistatakse oma aia toodangust".

„Nägime mitmeid kohti, mis tõestasid, kuivõrd valitsus pingutab, et säilitada saare kultuuripärandit ja tagada elu jätkusuutlikkus maapiirkonnas," sõnas partnerluskogu esimees Andrus Seeme, „ka meie riigi valitsus võiks neilt eeskuju võtta ja samamoodi toimida".


Võõrustajatega (vasakul) 1200-pealist kitsefarmi külastamas

Lisaks taludele hoiavad ka paljud ettevõtted oma uksed huvilistele lahti. Peale väikest ringkäiku saab külastada talu või ettevõtte oma toodete poekest. „Lihtne, aga geniaalne – kui näiteks aaloe vera istandust ja vabrikut külastab 100 000 turisti aastas, nagu meile räägiti, ja igaüks jätab maha kasvõi ühe euro, on see ettevõttele juba omaette tulus tegevusharu," kiitis Seeme.

Ehkki meie tegevuspiirkonnad erinevad nii geograafilise asukoha, pinnamoe, kliima kui ka kasutatava toetusraha osas, leidime ka ühtteist ühist. Sarnaselt meie National Geographicu kollaste raamide projektiga on nemad loonud ajalugu ja kultuuripärandit tutvustava marsruudi, mis hõlmab viit hoolikalt renoveeritud ajaloolist hoonet. Neist üks on näiteks endine viljaait, kus nüüd asub teraviljamuuseum, teine on endise militaarjuhi ning saare rikkaima elaniku eramu, kolmas on kohandatud rahvuslike toodete turuks.

Tegevusgrupp GDR Maxorata loodi 2008. aastal, seega on programmi elluviimise kogemust neil sama pikalt kui Põlvamaa Partnerluskogul. „Kui meie tegevusgrupil on käesoleva programmperioodi tarbeks kasutada 3,3 miljonit eurot, siis meie sõprustegevusgrupil on see summa küll väiksem, kuid meetmeid maaelu arengu edendamiseks on neil rohkem, lausa üheksa," sõnas partnerluskogu tegevjuht Tiiu Rüütle. „Palju toetatakse talunikele korraldatavaid koolitusi, näiteks kitsekasvatuse, rahvusliku toidu tootmise või oma toodangu turundamise ja reklaami alaseid. Suurem osa toetusi läheb siiski investeeringuteks seadmetesse nagu näiteks moodsad kitselüpsimasinad või jahutusseadmed, oliiviõlipressid või veinitootmiseks vajalikud vahendid, samuti investeeringuteks taristutesse, näiteks elektri vedamiseks tootmishoonetesse. Toetusprotsentides on neil suurem varieeruvus – alates 40%-st kuni 100%-ni. Sajaprotsendilise toetuse saavad neil keskkonnakaitsealased projektid," tutvustas Rüütle.

Maxorata tegevusgrupp oli väga huvitatud meiega koostööst. „Praeguste plaanide kohaselt oleme järgmise aasta maikuus võõrustaja rollis meie, mil jätkame koostööplaanide arutamist," sõnas Rüütle. „Oleme neile edastanud ka ametliku kutse osalemaks oma noortega järgmisel Lootosspringi jalgpalliturniiril. Kuna järgmine turniir on pühendatud Eesti Vabariigi sajandale sünniaastapäevale ja korraldajatel on eesmärk saada turniiril osalema sada meeskonda, oleks tore saabujate hulgas tervitada ka meie sõprustegevusgrupi noori".


Avafotol: Kohtumine saare presidendiga. Vasakult: saare president Morales, Maxorata tegevusgrupi president Estarico, Põlvamaa Partnerluskogu juhatuse liikmed Ülo Needo, Andrus Seeme ja Indrek Käo

Artikkel: Rahel Lillemäe, Põlvamaa Partnerluskogu