Möödunud nädalal osalesid Lõuna-Eesti omavalitsuste kriisikomisjonide liikmed koolitusel “Kogukonnad kui ressurss KOV kriisikomisjonidele” ning avastasid oma ekspertsust ja kogemust jagades, kui palju sarnast ja ka uudset on võimalik omavahel õppida. Seda nii, et kõik - sealhulgas ka koolitajad - antud teemal värskeid ja praktilisi mõtteid koguda saaks.
Koolituse esimene pool pühendus kogukonna tähendustele ja sealsetele silmale nähtavate ja nähtamatute, varalistele ja mittemateriaalsete ressursside avastamisele. Edasi keskenduti konkreetsetele kitsaskohtadele ja ka lahendustele, mis potentsiaalsete kriiside edukamaks lahendamiseks uudseid vaatenurki leida aitaks.
Mis on kogukond ja kuidas saab kohalik omavalitsus kogukondi toetada?
Palju mõtteainet pakkus küsimus kogukonna ja selle juhi määratlemisest – küla või korteriühistu pole automaatselt kogukond ning külavanem pole automaatselt inimeste ühendaja. Need on küsimused, millega saab juba praegu tegeleda, et kriisisituatsioonides oleks igal teadlikul kogukonnal valmis võrgustik ja plaan tegutsemiseks.
Küsimusele, mida saavad omavalitsused teha, et kogukonnad oleks iseseisvamad, pakuti koos koheselt kasutusele võetavaid tegevusi. Põhilisteks märksõnadeks olid üksteist võimestav koostöö ja praktilised sammud kogukondade toetamiseks.
Ühiselt leiti, et omavalitsus saab astuda kodanikele lähemale ja leida avatud suhtluses üksteist toetav ja võimestav koostöövorm, kus kogukonnad saavad vahetada oma teadmisi ja kogemusi. Samuti tuleb toimivad koostöösuhted tuua nähtavaks, et see innustaks ka teisi koostööd tegema. Suurim omavalitsuse ja kogukonna ressurss on ikkagi inimene, sest ilma inimesteta ei käivitu varutud generaator või mootorsaag. Seetõttu tuleb panustada inimestesse ja nende toetamisse.
Omavalitsuse poolt on kindlasti vajalik märgata ja võimestada juba toimivaid koostöösuhteid ja tegevusi. Leiti, et aktiivsete eeskujude tunnustamine ja esiletõstmine on suure väärtusega. Kindlasti ei tohi tunnustus jääda eestvedajate keskseks, vajalik on tunnustada kõiki tegutseijaid, ühendajaid, ideede autoreid jne.
Ausus aitab kriisiks valmistuda
Oluliseks peeti ka ausust oma võimaluste osas, et otsida ühiselt lahendusi reaalseteks sammudeks.
Omavalitsusel on võimalus koolitada, nõustada ja toetada oma kodanikke realistlike kriisiplaanide koostamiseks, samuti leida lahendusi kitsaskohtade likvideerimiseks ja selleks rahaliste vahendite leidmiseks. Veel üheks võimaluseks on omavalitsusel võtta tööle täiskohaga kriisikoordinaator ja tegutseda teavituskanalite sissetöötamise nimel, mis reaalses kriisiolukorras infot levitada aitaks.
Paljude lahenduste foonil kajas aga pea kõigi osalejate kaudu läbi ka mure korteriühistute olukorra pärast kriisisituatsioonides ning samuti tervishoiuteenuste toimepidevus. Need kaks märksõna on kriisisituatsioonide vaates väga keerulised, ent leiti, et keerukus ei tohi saada takistuseks.
Lõuna päästekeskuse ennetusbüroo juhataja Arvi Uustalu sõnul tuleb selleks, et kogukond saaks kriisiolukorras hakkama, juba enne kriisi läbi mõelda, kuidas selleks ühiselt valmis olla. „Kogukondade sädeinimesed saavad eest vedada kogukonna kriisimeeskonna ettevalmistamist, kriisiplaani koostamist ja riigipoolsete toetusmeetmete abil hankida generaatoreid, sidevahendeid, kerksuskeskuste sisustust ning muud kriisiks vajalikku. Tõelises kriisiolukorras on esmatähtis, et toimiks KOVide ja kogukondade koostöö ja infovahetus sujuvalt ning seetõttu on vaja juba enne kriisi koostöö osas läbi rääkida ja teha vastavad kokkulepped. 5. - 6. märtsil toimunud koolituse järgselt on heameel tõdeda, et nii Lõuna-Eesti KOVide kogukondade arendajad kui kriisikoordinaatorid on üha rohkem valmis panustama kriisivalmiduse ja -teadlikkuse parandamisse kogukondades ning koos Päästeametiga viima läbi kogukondadele tasuta kriisikoolitusi. Koolitushuvi korral julgustan päästekeskusega kindlasti ühendust võtma“, ütles Uustalu.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et mida tugevamad on omavalitsuste kogukonnad, seda säilenõtkemad nad ka kriisides on ning võimalusel saavad n.ö abivajajatest ise abi andjad. Omavalitsustel on juba praegu mitterahalisi võimalusi selleks, et iseseisva(ma)te kogukondade loomisele kaasa aidata.
Koolituse läbiviijad Eha Paas, Helen Kari ja Eiko Tammist on kogukondade eestvedajad, koolitajad ja mentorid ning Tartu ülikooli kogukondade arendamise ja sotsiaalse heaolu eriala vilistlased.
Koolitus oli osa Siseministeeriumi strateegilise partnerluse raames läbi viidavast „Kogukonnakeskse lähenemisviisi rakendamine 2023–2026“ tegevusplaanist, mille on välja töötanud ja viivad ellu MTÜ Eesti Rahvaülikoolide Liit ja MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused koostöös Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi, SA Eesti Koostöö Kogu ja OÜ Toimevõimendiga. Rohkem infot kogukonnaveeb.ee
