« Tagasi

Hooldusperede olulist rolli tutvustav kampaania toob inimesteni noorte kogemuslood

Tervise Arengu Instituudi (TAI) sotsiaalkampaania "Hoolduspere muutis minu elu" räägib noorte hooldusperedes kasvamise kogemustest ning julgustab inimesi mõtlema, kas ka nemad sooviksid ja oleksid võimelised hakkama hoolduspereks, pakkudes kodu lapsele, kes ei saa elada oma sünniperes.

"Lapse loomulik ja tema arengule parim kasvukeskkond on perekond. Iga laps vajab kodu ja peret, kindlat turvalist ja hoolivat täiskasvanud inimest enda kõrvale. Iga laps vajab armastust, mõistmist ja kuuluvustunnet," ütles Sotsiaalkindlustusameti lastekaitse osakonna asendushoolduse valdkonna juht Nadežda Leosk. Kampaania peamine eesmärk on tutvustada hoolduspereks olemise võimalust kui ühte perepõhise asendushoolduse vormi. "Soovisime tuua esile hooldusperedes kasvanud noorte enda kogemused, julgustades inimesi mõtlema ja arutlema sellel teemal ning soovi korral astuma samme hoolduspereks saamiseks," selgitas Leosk.

Kampaania jätkab aasta tagasi Eesti kasuperede intervjuude põhjal valminud dokumentaal­lavastuse "Südames sündinud" teemaliini. Seekord on keskmes intervjuud kolme noore täiskasvanuga, kes oma lapsepõlves lühemat või pikemat aega kasvasid hooldusperes. Videolugudes räägivad noored, milline mõju on hooldusperel olnud nende arengule ja valikutele elus. Kampaania tuumaks on väärtused, mis jäävad inimesega kogu eluks.

Aastas eraldatakse perekonnast keskmiselt 250 eri vanuses last, kes vajavad lühi- või pikaajalist hoolt. Paljud nendest lastest võiksid kasvada hooldusperedes, paraku on Eestis hooldusperesid palju vähem kui lapsi, kes vajavad perekonda. Üleriigilises hooldusperede registris on praegu lapsi enda perre ootamas ligi 30 hooldusperet - seda on mitukümmend korda vähem, kui on lapsi asendus- ja perekodudes. Hoolduspereks olemisest teatakse vähe ja sageli ekslikult samastatakse seda lapsendamisega. Samas on lapsi, keda saab lapsendada, väga vähe - aastas lapsendatakse uude perre keskmiselt 20-30 last. Enamikule lastele, kes on sünniperest eraldatud, sobiks just hooldusperes kasvamise võimalus. Neid lapsi ei saa lapsendada - nendel lastel on olemas vanemad või teised lähedased, kes aga erinevate raskuste tõttu ei saa oma laste eest hoolt kanda ja vajavad selleks spetsialistide tuge. Hoolduspere ootel on teiste seas ka juba teismelisi lapsi ja lapsi, kes peaksid saama kasvada hooldusperes koos oma bioloogiliste õdede-vendadega.

Hoolduspere on üks kasupereks olemise viis. Hoolduspere kasvatab teistest vanematest sündinud last oma perekonnas lapse seaduslikuks esindajaks oleva kohaliku omavalitsusega sõlmitud lepingu alusel. Pere on ette valmistatud teistest vanematest sündinud last kasvatama ning peret toetatakse selleks nii rahaliselt kui teiste meetmetega (nõustamine, mentorlus jm).

Hoolduspered võivad pakkuda peres elamise võimalust erinevalt. On lapsi, kes vajavad hooldusperet kuni täisealiseks saamiseni, kuid on ka lapsi, kes vajavad peres kasvamise võimalust lühiajaliselt, kuni sünnipere on saanud tuge ja tuleb taas ise lapse kasvatamisega toime.

Hoolduspere vanemad on öelnud, et teistest vanematest sündinud lapse kasvatamine on andnud võimaluse kasutada oma aega ning varasemast laste kasvatamisest tulnud oskusi ja teadmisi. Nad on tundnud, et neil on veel energiat ja jõudu, et lapsi kasvatada ja toetada. Samas on ka vanemaid, kes on just tänu hoolduspereks olemisele saanud olla vanemlikus rollis ning jagada kellegagi oma kodu ja südamesoojust- isegi siis, kui see pole olnud kuigi pikaajaline.

Tsitaadid hoolduspere vanematelt:

"Naudin lapse arengu nägemist - kuidas kasvavad tema oskused ja enesekindlus."
"Ma sain uuesti võimaluse olla ema."
"Näha, kuidas olen lapses positiivseid muutusi esile toonud, on hingele nii tasuv."
"Muidugi on palju keerulisi olukordi, kuid minu jaoks on iga minut nende lastega olnud üks suur rõõm ja ime."

Noorte kogemuslugusid saab vaadata veebilehelt tarkvanem.ee. Veebilehelt leiab ka asjakohase info hoolduspereks saamise võimalustest ja enamlevinud küsimustest ning saab teha lühitesti enda sobivusest kasuvanemaks.

Hoolduspereks saamise võimaluste kohta saab infot küsida Sotsiaalkindlustusameti infotelefonilt 655 1666 (E, T, N, R kl 10-17 ja K kl 14-21) või e-posti aadressilt asendushooldus@sotsiaalkindlustusamet.ee.

Perepõhise asendushoolduse teavituskampaaniat toetab Euroopa Sotsiaalfond.


Foto: tarkvanem.ee
 

Lisateave:
Pille Kalda
Avalike suhete juht
Tervise Arengu Instituut
Tel: 659 3810
E-post: pille.kalda@tai.ee