« Tagasi

Mis kasu on statistikaameti andmetest ettevõtjale?

Statistikaamet on jõudnud selleni, et registritest saadakse rohkem andmeid kui küsimustikega. Andmeesitajate töö lihtsustamine on endiselt prioriteet ja üha enam püütakse saadud infot ettevõtjatele kasulikuks teha.

Statistikaamet soovib vähendada andmeesitajate koormust 10 000 tunni võrra aastas ja selle nimel nähakse vaeva ka edaspidi. Kuna andmeid ei koguta enam topelt, siis väheneb ettevõtete halduskoormus. See toetab statistikaameti eesmärki anda usaldusväärset ja tarbijasõbralikku teavet ning teha kiiret andmekaevet reaalajas. Peadirektor Mart Mägi sõnul keskendutakse edasistes lihtsustamistes peamisele aruandluskoormusele ehk suuraruannetele (EKOMAR ja väliskaubandus, palga- ning aastaaruanded). „Aruandluses soovime jõuda kõigepealt selleni, et saame suurettevõtetelt konsolideeritud aruandeid, milles on nii ema- kui ka tütarettevõtete andmed. See puudutab kokku 200 ettevõtterühma. Teiseks soovime „Aruandlus 3.0" abil kasutada aruannetes võimalikult palju eeltäitmist. Tegeleme oma küsimustike ümberdisainimisega ja oleme mitmest küsimustikust juba loobunud. Saame vajaliku info kätte registritest ja see on väga oluline, kuna saame andmeid kombineerida ning selle kaudu andmeesitajate elu lihtsamaks muuta," kirjeldas Mägi.

Hea eeltäitmise näide on EKOMAR, kus kasutatakse ettevõtete majandusaasta aruannete andmeid. Võrreldes majandusaasta aruandega kogutakse EKOMAR-iga detailsemaid andmeid. Seetõttu võib jääda arusaamatuks, miks küsitakse midagi, mille kohta ettevõtted harilikult andmeid ei kogu. Mägi selgitas, et EKOMAR-i andmeid on vaja rahvamajanduse arvepidamise hindamiseks. Need on riigile olulised näitajad, mille põhjal saab majanduse suundumusi analüüsida.

EKOMAR eeltäidetakse majandusaasta aruande andmetega, sest kvartaliküsimustikest saab vähem infot ja nelja kvartali summa ning aastaaruande andmed võivad erineda. Kui ettevõte ei esita majandusaasta aruannet õigeks ajaks või ei tee seda üldse, siis tuleb tal EKOMAR-is esitada rohkem andmeid. Kui esitada aruanne tähtajaks ja täita ka aastaaruande lisad, siis väheneb märkimisväärselt EKOMAR-i täitmisele kuluv aeg. „Eeltäitmine võimaldab muuta aruandluse kasutajasõbralikumaks, aga kõiki küsimustikke ei saa tehnilistel põhjustel lihtsustada. EKOMAR-i põhiväljad on nii eeltäidetud kui võimalik. Kui ettevõte pole majandusaasta aruannet (tähtajaks) esitanud, tuleb tal teha käsitööd," sõnas Mägi.  

Quid pro quo ehk mis kasu saavad andmeesitajad?

Statistika andmebaasi koguneb andmeesitajatelt ja registritest tohutu hulk olulist infot. Andmeid kogutakse selleks, et kõigil nende koondamisest ja analüüsist kasu oleks. Enamasti tehakse andmekorjet mõne avaliku huvi esindaja tellimusel, aga ka rahvusvahelise võrdluse tegemiseks. Aruanded on olulised, sest annavad ülevaate riigi majanduslikust olukorrast, aitavad jälgida trende ja toetavad poliitiliste otsuste tegemist. Kohalike omavalitsuste ja ettevõtete kohta saab Mart Mägi sõnul väga palju uut infot töötamise registrist (TÖR). Nii saavad andmeesitajad detailsema ülevaate ametikohtadest ja nende täitumusest piirkonniti, samuti saavad nad infot mediaanpalga, töösuhte pikkuse, töötaja vanuse, õpitud eriala ja ametikoha seoste kohta. Nende andmete põhjal saab teha varasemast täpsemat palgastatistikat ja kuvada infot nii maakonna kui ka ametikoha kaupa. „Tänu TÖR-ile saame interaktiivselt kuvada, kui palju sõltub vald konkreetsest tegevusalast. Saame ka palgalõhet senisest põhjalikumalt analüüsida. Võimalik on vaadata personali voolavust ja jälgida, kas ja millal asub kõrgkooli lõpetaja oma erialal tööle ning milline on selle valdkonna mediaanpalk," täpsustas statistikaameti peadirektor.

Statistikaamet on palju teinud selleks, et andmeesitajad saaks midagi ka vastu. Valminud on kolm rakendust, mis võiksid ettevõtteid igapäevatöös aidata. Statistikaamet soovib, et saadud teave aitaks ettevõtjatel teha juhtimisotsuseid. Ettevõtted saavad juhtimisotsuste tegemisel toetuda eSTAT-is, juhtimislaual ja väliskaubanduse rakenduses kuvatavale infole. Juhtimislaual näeb olulist riiklikku statistikat visualiseerituna ja rakendus on kättesaadav vaid paari klõpsuga. Amet teeb tihedat koostööd nii kohalike omavalitsuste kui ka erialaliitudega ja juhtimislaudade projektiga ollakse juba lõpusirgel. Kuna juhtimislaudadesse on koondatud konkreetse valdkonna olulisemad näitajad, siis väheneb nende andmete otsimisele või küsimisele kuluv aeg. Väliskaubanduse rakenduses on andmed visualiseeritud ja teavet saab filtreerida kaubagrupi ning riigi järgi. „Kui ettevõtja esitab meile eSTAT-i kaudu palga või majandustegevusega seotud küsimustikke, saab ta vastu info, milline on tema palgatase või kasum võrreldes tegevusharu ja Eesti keskmisega. Väliskaubanduse universumisse on koondatud kogu Eesti väliskaubanduse andmestik, mis uueneb igal kuul. Juhtimislaudade keskkonnas saame erialaliitudele pakkuda neile vajaliku info kombinatsiooni," tutvustas Mägi võimalusi.

Statistikaameti kasutuses olevad andmed on hästi turvatud ja neid ei väljastata andmeesitaja tasandil ühelegi institutsioonile. Ametil on ka masinloetavad agregeeritud andmestikud, mida ettevõtted saavad oma infosüsteemiga ühildada. Andmeid tellivad eelkõige ministeeriumid ja erialaliidud, aga see võimalus on ka ettevõtjatel. Tellimustööd on tasulised, kuid raha ei küsita mitte andmete, vaid nende koondamiseks kuluva tööaja eest. Mägi julgustab ettevõtjaid statistikaameti poole pöörduma, sest 85% päringutest saavad vastuse päeva jooksul. Lähitulevikus valmib veel teisigi ettevõtetele kasulikke rakendusi. Seni tasub andmete kasutamiseks vaadata eSTAT-i, juhtimislaudu, väliskaubanduse rakendust, statistika andmebaasi ja kuulata Äripäeva raadiosaadet „Arvude taga".


Allikas: Statistikaamet