« Tagasi

Kokkuvõte Põlvamaa ettevõtjate küsitlusest

Põlvamaa arengustrateegia 2035+ koostamise käigus viis Põlvamaa Arenduskeskus maakonna ettevõtjate seas oktoobrikuus läbi veebiküsitluse. Küsitlus saadeti vastamiseks maakonda registreeritud ettevõtete juhatuse liikmetele, kokku 1382 unikaalsele e-posti aadressile ja sellele vastas 214 ettevõtjat. Küsitluses käsitleti müügitulu, tööjõudu, büroo-, lao- ja tootmispindasid, eksporti, investeerimist ja finantseerimist ning arengut pidurdavaid tegureid. Täiendavalt küsiti arvamusi Põlva maakonna tugevuste, nõrkuste ja arenguvõimaluste kohta.

Müügitulu prognoosides arvas enamus (31,8%) ettevõtjatest, et järgneva viie aasta jooksul müügitulu kasvab 15-50%. Leiti, et müügitulu suurendamisele aitaksid kaasa internetiturunduse ja müügikoolitused ning usutakse, et Põlvamaa tuntuse kasv ja hea maine aitavad kasvada ja areneda ka ettevõtetel. 

Prognoosides töötajate arvu järgneval viiel aastal arvas 61,7% ettevõtjatest, et töötajate arv jääb samaks. 29% arvas, et see kasvab kuni viie töötaja võrra. Küsimusele, millist tuge vajatakse tööjõu hankimisel, vastati enim, et palgatoetust või töötajate värbamise toetust. Samuti peeti oluliseks koostöö arendamist piirkonna üldharidus-, kutse- ja kõrgkoolidega, Põlvamaa maine parandamist ning tuge uutele töötajatele elamispindade leidmisel. 

Uuriti ka, kas ettevõtjad vajaksid tuge büroo-, lao- ja/või tootmispindade ja -aladega. Arvati, et toetada võiks energiaga seonduvaid valdkondi – päikeseenergia tootmist ja hoonete energiatõhusamaks muutmist ning olemasolevate tööstusalade laiendamist ja taristu korrastamist.
Vastanutest tegeleb ekspordiga praegu 14% ja lähemal kolmel aastal on see plaanis veel 22% ettevõtetest.  Eksportimist takistavate teguritena nimetati enim, et pole toodet, teenust või piisavalt tootmisvõimsusi, et välisturgudele minna. Samuti, et puudub inimressurss, kes sihtturgudel müügitööga tegeleks.

Investeeringute ja finantseerimise kirjeldamisel arvas enamus (43%) ettevõtjatest, et investeeringud põhivarasse suurenevad järgneval viiel aastal vähesel määral. 31,8% arvas, et need jäävad 2018. aasta tasemele. Seoses investeerimis- ja finantseerimistegevustega leiti, et abi võiks olla lisagarantiide andmisest laenu võtmisel, uute rahastusviiside ja finantsjuhtimise koolitustest.

Arengut pidurdavate teguritena toodi välja piirkonna madal ostujõud, tööjõu puudus ja hooajalisus. Samuti juhi või omaniku väsimus, tootmispinna puudus ning kõrged transpordi- ja logistikakulud.

Suurimate Põlvamaa tugevustena nimetasid ettevõtjad ilusat ja puhast loodust, head ja rahulikku elukeskkonda ning aktiivseid ja töökaid inimesi. Nõrkustena toodi välja kvalifitseeritud tööjõu puudus, kaugus pealinnast ja sihtturgudest ning madal elatustase ja sellega seonduv vähene ostujõud. Kõige olulisemateks seni kasutamata või alakasutatud ressurssideks peeti turismisektori arendamist ja looduskeskkonna rakendamist, samuti kasutusest väljas põllu- ja metsamaid, linnasiseseid maatükke ja hooneid; loovinimeste, ettevõtjate jt huvigruppide kaasamist ning tööturul mitteaktiivseid inimesi.

Arvati, et lähiaastatel aitaks Põlvamaad konkurentsivõimelisemaks muuta kinnisvarasektori arendamine, nt hooletusse jäänud pindade renoveerimine ja nende baasil soodsate üüripindade pakkumine (potentsiaalsetele) elanikele või uute elamute ja ettevõtluskruntide pakkumine, samuti uute tootmisalade loomine või olemasolevate edasiarendamine. Maakonna atraktiivsust võiks aidata tõsta ka maksuerisused Kagu-Eestile ning noorte spetsialistide ja nende perede maakonda elama toomine või nende siin elamise motivatsiooni hoidmine. Samavõrd oluliseks peeti hästitasustatud töökohtade loomise toetamist ning turismisektori arendamist läbi uute atraktsioonide pakkumise.

„Küsitlus oli oluliseks sisendiks maakonna arengustrateegia kujundamisel ning loodan, et saame ühisel jõul õla alla panna prioriteetsetele ettevõtluse arengusuundadele ning ettevõtlusbarjääride leevendamisele. Sügavalt rõõmustas ettevõtjate küsitlusest rohke osavõtt, aga eriti terve mõttelaad ka olulise toetuseta hakkama saamiseks," sõnas Põlvamaa Arenduskeskuse juhataja Aarne Leisalu. 

Detailsemalt saab küsimustiku vastustega tutvuda: https://www.polvamaa.ee/teemaruhmad.


Lisainfo:
Aivo Ülper
Põlvamaa Arenduskeskus
Tel: 5300 8771
E-post: aivo.ylper@polvamaa.ee