Mardikombestiku koolitusest Põlvamaal

Paljud eestlased teavad seda, et novembrikuu sisse jäävad mardi- ja kadripäev ning selleks ajaks tuleb tuppa varuda mõned kommipakid.  Kuid  mida tähendab mardipäev tegelikult ja kas see on ainult laste kommilunimise aktsioon?

11. novembril toimus Põlva rahvusvahelise aktsiooni „Hakkame Santima" raames mardikombestiku koolitus, kus Põlva Talurahvamuuseumi pedagoog Marge Luude rääkis mardipäeva sügavamast tähendusest, mardipere erinevatest karakterites ja sellest, kuidas panna täiskasvanutega kokku põnev ja huvitav mardikombestiku programm.

„Lõuna-Eestis ja Põlvamaal käisid 09. novembril ringi märdisandi, kelle peamiseks ülesandeks oli tuua majja õnne ja heaolu", ütles koolitaja Marge Luude. Lõuna-Eesti mardikombestiku juurde kuulus sarnaselt teiste piirkondadega kindlasti enese maskeerimine nii, et sind ei tuntaks ära.

„Oluline on varjata silmi ja moonutada ka häält, sest nende järgi tuntakse inimest kõige kergemini ära", selgitas Luude maskeerimise põhitõdesid. Mardimaski valmistades tasub meele pidada ka seda, et see oleks kandjale mugav kasutada ja ei segaks pererahvaga suhtlemist või piiraks oluliselt vaatevälja.

Põlva koolitusel osalejad tõdesid, et võrreldes viimaste aastatega on mardisandiks jooksjaid jäänud üha vähemaks ning järjest harvemini satub keegi põnev seltskond korteriukse taha. Probleemiks on ka kortermajade trepikodade lukustamine, mardisandid lihtsalt ei pääse enam trepikodadesse sisse ning nõnda jääbki majja õnn toomata.

Koolitusel osalenud Ingrid Ristimäe folklooriansamblist Madara kommenteeris, et teda haaras koolitusel osaledes ja riidest mardimaski tehes lapselik elevus ja põnevus. "Olin sellest /mardikombestikust/ väga kaasa haaratud ja mind valdas lapselik elevus. Silme ette kangastusid pildid, kuidas ma ise läheks nüüd täiskasvanuna marti jooksma, milliseid kostüüme ma teeksin ja kuidas paneks mardikava kokku. Mardimaski tehes ja seda kandes ning koolitusel mardilaulu lauldes tekkis kohe suur tung ja tahtmine hakata juba 09. Novembriks kava kokku panema," kommenteeris Ingrid oma innustavat kogemust.

Teine osaleja Svtelana Roht nentis, et tema tunneb puudust just täiskasvanute eeskujust. „Lastele, eriti lasteaias, on vaja näidata, milline on üks mardisandi jooksmine, millised on seal tegelased ja mida nad teevad, ning seda peavad tegema täiskasvanud, kes on laste endi jaoks innustavaks eeskujuks," selgitas Roht. Svetlana rõhutas veel ka lastega töötavate täiskasvanute harimise ja koolitamise vajalikkust, sest kui klassi ees olev  õpetaja või rühmas kasvataja on see, kellel on noore inimese suunamisel ja harimisel äärmiselt tähtis roll just oma isikliku eeskuju kaudu. „Kui täiskasvanud ise näitavad lastele, kuidas asi käib ja on ise sellest innustunud, siis tulevad ka noored kaasa."

Põlva koolitus lõppes ühiselt tõdemuse ja veendumisega, et mardikombestiku elavdamine ja traditsioonid hoidmine on meie endi kätes. Koolitusest innustust saanuna jagasid paljud osalejad oma eredaid muljeid aastatetagustest sanditamistest, räägiti, kuidas ettevalmistus koos naabermaja lastega algas juba nädal aega enne mardipäeva, kuidas iga üks õmbles kodus õmblusmasinaga omale kostüümi ja kuidas ikka enne minekut harjutati mitu korda kava läbi. Marju Marga Lootvina külast kommenteeris, et käesolev Hakkame Santima aktsioon on andnud talle tõuke ja julguse minna esmakordselt sanditama ka oma kodukülla ja innustada seeläbi ka oma külas elavaid peresid järgmisel aastal oma sanditamisprogrammiga välja tulema.

Tiiu Ojasaar, kes oli kooltusele kaasa võtnud ka oma lapselapsed, rõhutas käesoleva kampaania raames just avalikkuse teavitamise ja harimise vajalikkust. „Näiteks kasvõi kortermajade teema, sageli piisab lihtsalt korteriühistu esimehe teavitamisest, et olge head, hoidke mardilaupäeva õhtul trepikoja välisuks lukust lahti, et mardisandid saaks tulla," andis Ojasaar ühe mõtte.

Lisask Põlvamaa kohalikele mardisandiperedele jookseb meie maakonnas ringi ka väliskollektiiv Krugovina Veliki Novgorodist, kes koos Madara folklooriansambliga tutvustav oma kohalikke sanditamistraditsioone.

Kõikidele Põlva maakonna mardisantidele on peale mardijooksu uksed valla Mooste Folgikojas, kus toimub suur ülemaakondlik marditrall ja pärimuspidu. Ikka nii, nagu on olnud kombeks ka varasemalt, kus peale mardijooksu tuldi taas kokku, valmistati saadud andidest söögid, keedete liha, kapsad, kartulid ja kaalikad, pandi lauale õunad ja kommid, mängiti pilli, lauldi, tantsiti ja jagati oma eredamaid kogemusi ja juhtumisi möödunud mardijooksust.

Kutsume kõiki Põlva, Võru ja Valga maakonna peresid, noori, kollektiive ja sõpruskondi üles osalema selles unikaalses aktisoonis ja panema oma seltskond kirja mardisandi jooksjaks  projekti kodulehel www.mardipaev.com.  

Lisainfot saab maakonna kuraatori käest (Põlvamaal Kati Taal, Võrumaal Siiri Toomik, Valgamaal Ene Kaas).