« Tagasi

Mis loom on sotsiaalne ettevõtlus ja kuidas see Põlvamaad puudutab?

On väga levinud arvamus, et mittetulundusühingud ei tohi tulu teenida. See ei vasta tõele, sest seda püüavad teha ja teevadki oma kogukonnale arengule suunatud eesmärkide täitmiseks paljud ühingud.  

Tulu teenitakse väga erineval moel: käsitöö müügiga, koolitustega, ruumide või varustuse rendiga, ürituste korraldamisega. Mõnikord ei ole see tulu järjepidev, aga igal juhul teenitakse seda ühingu igapäevase toimimise ülalpidamiseks. Seega on ettevõtlusega tegelemine mõistlikuks lahenduseks, mis aitab teha häid asju rohkem ja järjepidevamalt.

Sotsiaalsetel ettevõtetel on ühiskondlik eesmärk

Iga ühing, mis teenib tulu, ei ole veel sotsiaalne ettevõte. Sotsiaalsed ettevõtted on ühiskondliku eesmärgiga organisatsioonid, mis kasutavad oma sihi saavutamiseks järjepidevat ettevõtlust. Lihtsamalt öelduna – sotsiaalsed ettevõtted müüvad oma tooteid või teenuseid eesmärgiga muuta maailma paremaks.

Eksitada võivast nimest hoolimata on sotsiaalsed ettevõtted tavaliselt oma juriidiliselt vormilt just mittetulundusühingud, sest eraldi seadust neile ei ole. Ettevõtlusega on tegemist seetõttu, et tegevusi hoitakse käigus müügitulu abil, tulemit (ehk äriühingute keeles kasumit) kasutatakse vaid oma eesmärkide täitmiseks. Selleks võib olla näiteks võimaluste loomine ühiseks tegutsemiseks vabal ajal külaelanikele, puuetega inimeste tööhõive tõstmine, noortele oluliste oskuste ja kogemuste andmine, lastega perede või eakate toetamine, võimaluste loomine taaskasutuseks jm. Äriühingute eesmärgiks on seevastu omanikele tulu tootmine. Aga ka mõned äriühingud on sotsiaalsed ettevõtted, pakkudes piirkonnas teenust, mille järele on suur vajadus ja ärihuvi võib teiste ettevõtjate poolt madal olla.

Põlvamaal on vähemalt neli sotsiaalset ettevõtet

Põlvamaal on ennast sotsiaalseks ettevõtteks defineerinud teadaolevalt vähemalt neli ühingut: MTÜ Taaskasutuskoda, MTÜ Veriora Tsunft, SA Maarja küla ja Rosma Haridusselts, kes kõik kuuluvad ka Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustikku. Kindlasti võib selliseks ettevõtteks nimetada ka 2017. aasta suvel loodud osaühingut Lepo. Mis ajendas inimesi selliseid ühinguid ja ettevõtteid looma?

MTÜ Veriora Tsunftist on saanud tööandja

Veriora Tsunfti lugu sai alguse 2012. aastal, mil loodi käsitöölisi ja käsitööhuvilisi koondav ühendus. Piirkonnas leidus erinevate käsitööoskustega inimesi, kuid neil puudus võimalus oma tooteid turustada, lisaks erinevad sotsiaalsed probleemid (terviseprobleemid, pikaajaline töötus, sõltuvused, kehv majanduslik seis, hajaasustuses elamine jmt). Esimesel aastal keskenduti ühisele müügile ja turundamisele, sest koos olles sai kulusid optimeerida (laatade kohatasu, sõidukulud).

Üsna kiiresti saadi aru, et eesmärgiks tuleb võtta pikaajaliste töötute ja vähenenud võimalustega inimeste elukvaliteedi tõstmine ning luua neile püsivaid sotsiaalseid töökohti. Räpinasse leiti ruumid, kus tehti koos restaureerimist, käsitööd ja korraldati õpitubasid, pidevalt otsiti erinevaid omatulu teenimise võimalusi. 

2015. aastal alustas ühing kartongist karpide valmistamisega ja seda tehakse siiani. Alustati käsitsi, materjaliks Räpina Paberivabriku taaskasutuskartong, nüüd täidetakse suuremaid tellimusi stantsimise abil ja kasutusel on kohaliku tooraine kõrval ka teised materjalid. Karpidega tulu teenimise miinuseks on hooajalisus ja seetõttu otsitakse pidevalt uusi võimalusi.

2018. aasta kevadel viis Veriora Tsunft Töötukassa partnerina läbi tööharjutust. Grupis olnud kaheksast inimesest lõpetas kolm, ülejäänud leidsid endale vahepeal töökoha. Selle grupiga käidi erinevate tööandjate juures, sealhulgas ka Räpina Paberivabrikus. Peagi tuli Räpina Paberivabriku juhatajalt Mihkel Peedimaalt pakkumine, kas tsunftis ei leidu nelja inimest, kes sooviks nädalast tööotsa pakkenurkadele pehmendusklotside liimimisel. Kohe said tööle kaks väga tubli ja töökat inimest tööharjutuse rühmast. Sellest pakkumisest on saanud regulaarsed tööampsud ning töötajaid on juba kuus.

Veriora Tsunft pakub õpitubasid nii noortele kui ka täiskasvanutele

Veriora Tsunfti liikmed on juhi Signe Strohmi sõnul väga aktiivsed. „Võin julgelt öelda, et mitmed liikmed, kel varem puudus töökoht või kindel tegevus, on leidnud omale püsiva töökoha või tegevusvaldkonna. Tsunftis töötab praegu kuus inimest töölepingu alusel ja kolm liiget töövõtulepingu alusel. Üks neist pakub peamiselt õpitubasid noortele – hetkel Orava Avatud Noortekeskuses aasta lõpuni. Möödunud hooajal pakkusime iganädalaselt õpitubasid noortele Orava ja Veriora noortekeskuses, Leevi Rahvamajas ning nende läbiviimisega oli hõivatud viis tsunfti liiget. Õpitoad on populaarsed ka täiskasvanute seas ja meid on kutsutud erinevatesse kohtadesse." 

Veriora Tsunft saab lõpuks oma ruumid

Selle aasta lõpuks saab tsunft endale uued ruumid. Aasta ilma oma ruumideta pani tegutsema ja 2018. aastal kirjutati projekt Eesti Külaliikumisele Kodukant programmi „Kogukondade EV100 taotlusvoor". Projekt rahastati ja ruumide renoveerimiseks saadi ligi 5000 eurot. Oktoobri lõpuks valmivad käsitööaida ruumid. Ruumid on mõeldud eelkõige tööruumideks pakendite valmistamisel, õpitubade jm ürituste läbiviimiseks, aga ka töövahendite ja materjalide hoiustamiseks ning oma toodete väljapanekuks.

Signe arvas, et käsitööaida ametlik ja pidulik avamine jääb kevadesse. Küll aga võetakse ruumid kohe kasutusele ootel pakenditellimuste täitmiseks. Neist esimene ja suurim läheb tsunfti püsikliendile Tartu Kutsehariduskeskusele, kes juba kolmandat hooaega tellib pakendeid oma kondiitritoodetele. Kuu lõppu on uutes ruumides planeeritud tsunfti üldkoosolek.

Küsimusele, mis inspireerib ettevõtmise juures enim, vastab Signe Strohm: „Töö inimestega (mis on tegelikult ka kõige raskem), nende muutumine, areng, enesekindluse kasv, vastutuse võtmine ja valmisolek. Loov töö on elumuutev õppimiskogemus. Seda võib nimetada ka kasvamiseks ja vahel ongi kasvamine valus. Nüüd on juba puhas rõõm, kui saad inimeste peale loota ja nad ise on ka rahul. Viimastel esinemistel olengi naljatamisi öelnud, et olen (kõrgharidusega) klienditeenindajast kasvanud ettevõtjaks ja kasvan veelgi. Armastuse ja südamega tehtud asjad tulevad alati välja - õnnestuvad! Ettevõtjana aga ütlen, et MTÜ eestvedamisega on nii nagu iga äriga, selle äratasumine võtab aega ja selleks on vaja kannatust. Me loodame teha IME – saada isemajandavaks ettevõtteks".

Lepo – osaühing, mis loodi kogukonnas vajaliku teenuse tagamiseks

2017. aasta jaanipäeval, vähem kui kümme päeva pärast Leevi kaupluse sulgemist Põlva Tarbijate Ühistu poolt, avasid kohalikud aktiivsed külaelanikud MTÜst Võhanduveere selle uuesti. Koos osteti pood ära ja selle ettevõte Lepo OÜ. Eelmise aasta lõpul tunnustati ettevõtmist Põlvamaa parima kodanikualgatuse tiitliga.

Lepo osanik Aire Ilves-Luht kirjeldab algust: „Põlva TÜ pani poe kinni ja kohalikule rahvale ei mahtunud pähe selline maaelu väljasuretav käitumine. Kogukonna poolt tuli väga tugev signaal, et poodi on vaja. Koguti üle 300 allkirja ja käis elav diskussioon Facebooki grupis Leevi Ajaloolaegas. Seega mõte iseenesest oli puhtalt õhinapõhine ja kuna oli vaja väga kiirelt otsustada, siis ei olnud õnneks või kahjuks aega ka väga kalkuleerida ja kainelt mõelda. Mõned kõned, meilid ja kokkusaamised ning oli otsustatud, et ostame poehoone ära. Seejärel saime kogukonna aktivistidega kokku, lõime uue ettevõtte ja hakkasime tööle. Seejuures ei lasknud endale pähegi mõtet, et "ei ole võimalik". Igal juhul oli võita tunduvalt enam, kui kaotada!"

Tänaseks on Lepost saanud külapood Räpina-Võru maantee vahetus läheduses, mida igapäevaselt peetakse oma küla inimeste jaoks, kuid väga oodatud on ka kaugemad külalised ja möödasõitjad. Poe kõrvale on oma ruumid teinud ka loomakliinik.


Lepo poest saab osta ka kingitusi ja käsitööd (foto: Aire Ilves-Luht)

Kui on ostjaid, on ka poe võimalused paremad

Lepo poes on valik tavapärase külapoe kohta väga suur: lisaks esmatarbekaubale pakutakse kohalike väikeettevõtjate ja käsitöömeistrite toodangut ning pood toimib ka pisikese infopunktina – saadaval on piirkonna kaardid ja trükised.

Lähiaja eesmärgiks on ellujäämine ka ilma KOV toetuseta. Selleks tuleb välja mõelda uusi nutikaid lahendusi, mis rohkem rahvast Leevile ja seega ka poodi tooks, seda ka vaiksel talvisel perioodil. Kui on ostjaid, on ka poe võimalused paremad ehk kaubavalik mitmekesisem ja nii on võimalik pakkuda omakandi inimestele kodulähedast tööd normaalse palga eest. Aire sõnab, et eks peast on läbi käinud mitmeid hulle ja hullemaid ideid, geopargist kalateraapiani ja raadio-amatööridest vabaõhuetendusteni, aga hetkel ei ole veel ühtegi kindlat plaani. Tulevikus loodetakse pakkuda näiteks värskeid saiu või äsja suitsetatud kala. Ehk jõutakse kord selleni, et pakutakse head toiduelamust elava muusika saatel ja nendest kokkadest, kes tahavad oma oskusi näidata, on järjekord.

Allaandmine ei tule kõne alla

Aire Ilves-Luht, kes on ühtlasi ka kõrvalasuva loomakliiniku omanik, ütleb, et teda inspireerivad heatahtlikud kliendid: „Väga tihti tullakse tänama ja ütlema, et oleme vajalikud! Kord öeldi, et oleme hea tuju pood ja et selliseid võiks veel olla. Meie roosade pinkidega seoses kommenteeriti, et ainult sellised ettevõtlikud ja piiridest väljamõtlevad inimesed viivadki elu edasi. Just see hoiabki meid käimas!"

Lepo osanikud on kõik külaaktivistid, kelle jaoks allaandmine kõne alla ei tule. „Meie missioon on näidata, et maal on võimalik elada, tegeleda ettevõtlusega ja seejuures ka ellu jääda. Loodame, et meie tegevus on üks põhjustest, miks meie küla ELAB! Vaevalt, et see maailmas midagi väga muudab, aga äkki muudab see meid endid paremateks inimesteks".

Küsimusele, mida soovitad teistele, kel sama eesmärk ees, vastas Aire: „Ärge tehke seda, kui te just ilma ei saa. Tuleb valmis olla selleks, et on VÄGA raske, aga ka väga huvitav ja kindlasti elumuutev! Mind inspireerib Alexander Dumas vanema ütlus: „Kõige kergem on tõeks teha just neid unistusi, milles sa ei kahtle"."

Avafoto (Eve Hõrak): Veriora Tsunfti  pakend Tartu Kutsehariduskeskuse šokolaadist maiusele

Artikkel: Kaisa Tammoja, Mittetulundusühenduste konsultant, Põlvamaa Arenduskeskus