Räpina vallas Võhandu jõe kaldal asuv Leevaku hüdroelektrijaam on taas valmis suviseid külastajaid vastu võtma. Hüdroelektrijaam on avatud kuni augusti lõpuni teisipäevast pühapäevani kell 11-14. Jõujaama ust hoiavad vabatahtlikuna lahti Leevaku oma inimesed, kes jagavad lisaks ajaloolistele faktidele ka põnevaid isiklikke mälestusi ja kohalikke pajatusi. Külastus on kõigile tasuta, kuid kogukonna tegevust saab toetada vabatahtliku annetusega.
Võhandu jõe võimsat veejõudu on Leevakul ära kasutatud juba alates 1835. aastast, mil siia kerkis esimene vesiveski. Aegade jooksul on jõe kaldal jahvatatud jahu, saetud puid, kootud Vene armeele sineliriiet ja valmistatud savinõusid. Tänaseni säilinud hüdroelektrijaama algupärane hoone valmis 1933. aastal, kuid hävis teises maailmasõjas.
Kõige märgilisem peatükk jaama ajaloos algas 1947. aastal, mil rajatist asuti taastama stalinistliku komsomoli löökehituse raames. Nõukogude propaganda maalis sellest pildi kui uljaste noorte vabatahtlikust kangelasteost ning kirjanik Juhan Smuul kirjutas sündmusest oma tuntud poeemi „Järvesuu poiste brigaad“. Tegelikkuses langes ränk ehitustöö ja kulude kandmine suuresti kohalike talumeeste õlgadele. Jaam suleti 1968. aastal, kuid äratati uuele elule Eesti taasiseseisvumise alguses, 1993. aastal, mil seal alustati taas rohelise elektri tootmist.
Kõige märgilisem peatükk jaama ajaloos algas 1947. aastal, mil rajatist asuti taastama stalinistliku komsomoli löökehituse raames. Nõukogude propaganda maalis sellest pildi kui uljaste noorte vabatahtlikust kangelasteost ning kirjanik Juhan Smuul kirjutas sündmusest oma tuntud poeemi „Järvesuu poiste brigaad“. Tegelikkuses langes ränk ehitustöö ja kulude kandmine suuresti kohalike talumeeste õlgadele. Jaam suleti 1968. aastal, kuid äratati uuele elule Eesti taasiseseisvumise alguses, 1993. aastal, mil seal alustati taas rohelise elektri tootmist.
Lisaks töötavale elektrijaamale saavad huvilised uudistada jaama ülemisel korrusel asuvat muuseuminurka, kus on väljas ajaloolised stendid, näitlik makett ja retrohõngulised elektrimõõdikud.
Külastajatel tasub pilk pöörata ka jaama lähedal kõrguvale Leevaku korstnale. 50 meetri kõrgune korsten ehitati 1923. aastal tellisevabriku tarbeks, mis kohaliku kehva savi tõttu kiirelt pankrotti läks. Et tühi rajatis raisku ei läheks, ehitas nutikas kohalik elanik korstna sisse puidust sauna. Sellest ajast peale nimetatakse seda maailma kõige kõrgemaks saunakorstnaks. Kuigi sauna saab vaadata vaid väljast, on see unikaalne maamärk suurepärane fotopeatus.
