E-sigarett, veip, maff, kimu, paff, pulk
Veip on uimasti, mida käsitletakse Eestis Tubakaseaduse alusel nikotiinitootena, isegi kui tootel on kirjas, et need ei sisalda nikotiini. Nende kasutamine, ostmine ja omamine on alla 18 aastastele keelatud. Täiskasvanutele on keelatud nende ostmine ja andmine alaealistele. Noored on leidnud veebipõhised ostmise võimalused, seega ostmist piirata püüdev lapsevanem peaks jälgima laste rahakasutust.
E- sigarettide ehk veipide ohtlikkus
Eestis on keelatud müüa maitsestatud e-sigarette, ainsa erandina on lubatud mentooli maitse. Keeld on seatud tarbijate kaitseks. Veibid sisaldavad tugevat närvimürki nikotiin, raskemetalle, atsetoone jne. Maitsestatud veibid sisaldavad lisaks lõhna- ja maitseaineid, mille mõju on hingamisteedele ja närvisüsteemile veelgi kahjulikum või veel uurimata. Uuringud näitavad, et maitsestamiseks kasutatavad ained võivad olla ohutud kasutatuna toidutööstuses ja ohutud söömisel, kuid ohtlikud sisse hingamisel, kahjustades kopse. Kuna keelatud tooteid ostetakse ka Eestis tundmatutelt tootjatelt (sh tellitakse Hiinast) ja kvaliteet on kontrollimata, pole teada tegelik mõju tervisele. Mõnedel Eesti müügiloata toodetel on ühes e-sigaretis mitme bloki sigarettide nikotiini kogus, 400-600 sigaretti. Kui tavasigarette tarbitakse õues, siis veipidele lisab ohtlikkust nende sage tarbimine – suitsetamiseks ei pea isegi õue minema ja tegelik tarbimine kasvab kõigile märkamatult.
Kuidas e-sigaretti ehk veipi ära tunda?
Veipide väljanägemine on sageli väga ilus ja silmatorkav, mänguasja moodi. Nad võivad olla värvilise pulga, pastaka, väikese joogitopsi/-pudeli või lego klotsi moodi, aga on ka väikeste ekraanidega ja pimedas helendavaid tooteid, mille ära tundmine võib lapsevanemale olla peaaegu võimatu. Kuna tooted töötavad patarei või akutoitel, võib nende peitmine tuleohtlik olla . Eestis on juhtumeid, kus „mustalt turult“ ostetud toodete akud on süttinud ja tekitanud tulekahju. Kasutatud e-sigaretid nagu patareidki, tuleb visata kaupluses asuvasse kogumiskasti, kusjuures kauplejad peaksid jälgima, et noored ei saaks ära visatud tooteid sealt välja võtta, et neid uuesti kasutada.
Missugused on terviseriskid?
Uuringud näitavad, et 9 täiskasvanud suitsetajat 10st on jäänud sõltlaseks alaealisena. E-sigarettide tarvitamine suurendab depressiooni ja ärevuse tekke riski. Veipimine võib põhjustada suuõõne probleeme, hingamisteede haigusi, näiteks astmat. Suitsetamine on hüppelaud teiste uimastiteni: varajane veipimine suurendab tõenäosust hakata hiljem tarvitama teisi uimasteid.
Kuidas ära tunda tarvitamist?
Maitsestatud tooted on noorte seas enam levinud. Suuremat tähelepanu võiks pöörata, kui tunnete lapse toas või riietel tugevat magusat lõhna nagu kehasprei, mahlajook, puuviljanäts jne. 60% noori arvab, et nende vanemad ei tea, et nad suitsetavad. Sageli ei teagi. Suitsetajatel on sagedasemad meeleolumuutused, suurenenud närvilisus, ärrituvus, halb tuju. Uimasteid tarvitavatel noortel esineb sagedamini probleeme unega. Depressiivsed episoodid esinevad suitsetavatel noortel umbes poole sagedamini kui mittesuitsetavatel noortel.
Miks noored veipima hakkavad?
Uuringud ütlevad, et kõige suurem põhjus on uudishimu – noored on vastuvõtlikud uutele ja põnevatele toodetele ega taju nende ohte. Erinevad uued kogemused on teismelise arengu loomulik osa, kuid täiskasvanud peavad jälgima, et need oleksid eakohased. Noored toovad veipimise põhjusena välja, et e-sigareti tarvitamist on raskem märgata, perekonna toetus on madal, 73% noortest tarvitab koos sõpradega, sõbrad suhtuvad suitsetamisse soosivalt, vanematel võib olla madal teadlikkus toodete kahjulikkusest ning leebem suhtumine, kuna lapsevanem ise suitsetab. Lisaks näitavad uuringud, et sagedamini suitsetavad noored, kellele ei meeldi koolis käia ja kelle õppeedukus on keskmine või madalam.
Kuidas lapsevanemana käituda?
Erinevas vanuses lastega tuleb käituda erinevalt. Ennetustöö seisukohalt on kõige olulisem autoriteetne kasvatusstiil (mitte autoritaarne!). See tähendab, et vanem on nõudlik ja seab selged piirid, kuid on samal ajal soe, toetav ja kuulab last. Lapsevanematele ja lastele on väga oluline sõnum, et tegelikult enamus noori ei tarvita tubakatooteid. Nendest liiga palju rääkides jääb lastele mulje, et kõik teised tarvitavad. Kuid tegelikult ei ole see tõsi!
Nooremas koolieas (vanus 6-10) on kõige olulisemad vanemlikud oskused – soojus ja lähedus lapsega, reeglite seadmine, huvitundmine, millega laps vaba aega sisustab ja kellega suhtleb, positiivne ja lapse arengule vastavad kokkulepped ja reeglid, lapsevanema huvi ja osalemine lapse õppe- ja koolitegevuses ning eeskuju näitamine. Lapsevanemad leiavad soovitusi ja käitumisjuhiseid: tarkvanem.ee.
Teismelistega suheldes on oluline vältida hirmutamist ja moraalijutlust. Need ei mõju noorte ajule samamoodi kui täiskasvanutele, sest teismelise aju analüüsiv osa alles areneb. lastes võib tekkida hoopis vastupanu ja kaduda usaldus täiskasvanu vastu. Noor mõistab täiskasvanu ootust, kuid kui ta ei mõista põhjust, miks ta veipima hakkas, ei julge ta ka pöörduda täiskasvanu poole, et abi otsida. Paljud e-sigaretti suitsetavad noored soovivad tegelikult abi, kuid ei oska ega julge seda küsida.
Teismelistele rääkige vahetutest tagajärgedest. Neid mõjutavad rohkem argumendid, mis puudutavad nende välimust või sotsiaalset staatust: hammaste tervis, halb hingeõhk, teised halvad kehalõhnad, probleemid näonahaga, sportliku sooritusvõime langus liikumisel või treeningutes. Tulevikus tekkivaid haiguseid nad ei taju. Harjutage koos keeldumist. Mängige läbi olukordi, kuidas eakaaslaste survele kindlalt „ei“ ütelda. Aidake mõista, kellele on tegelikult kasulikud nende toodete reklaamid ja arvutada nende ostude rahalist väärtust. Väärtustage mitte tarvitamist – enamus noori tegelikult ei tarvita. Kui lapsevanem tarvitab ise, võiks arutleda loobumise võimalikkuse või raskuste üle.
Parim kaitsetegur riskikäitumise eest on toetav suhe hooliva täiskasvanuga. Kui lapsel ei ole kodus toetavat või piisavate teadmistega täiskasvanut, saab toeks olla hooliv töötaja koolis, kogukonnas või mõne sõbra lapsevanem. Laps vajab maailmas kedagi, kes temasse usuks. Kui avastate, et laps on proovinud veipida, jääge rahulikuks ja keskenduge probleemi lahendamisele ühiste vestluste ja koos veedetud aja kaudu. Lapse ja täiskasvanu vaheline hea suhe on alati täiskasvanu vastutus. Proovige koos temaga mõnd tegevust, mis temale meeldib, et mõista paremini maailma, milles ta elab. Uurige näiteks tema lemmikute (digi)mängude kohta, proovige lapsega koos tema hobisid, mis sellest, kui lapsevanem pole sama osav. Laps hindab püüdlust kõrgelt. Ja olge mõistev, kui laps koheselt nõus ei ole või tal on midagi tema jaoks olulisemat pooleli. Pakkuge noorele sobival hetkel uut võimalust.
Allikad:
https://www.tai.ee/et/valjaanded/mis-toimib-ennetuses-ja-mis-mitte
https://www.ibs.ee/publikatsioonid/tubaka-ja-nikotiinitoodete-tarvitamise-uuring/
