Muresid suutervisega esineb nii lastel kui täiskasvanutel. Võib juhtuda, et hambatrauma või põletik on väga tõsine ja vajab kiiresti vältimatut abi. Mida sellisel juhul teha ja kuhu pöörduda?

Kõik sõltub probleemist ja selle ulatusest – kas suus on äge põletik, lahtine haav, tugev hambavalu, murdunud hammas või on hammas suust välja tulnud.

Tähtis on säilitada rahu ja selgitada, mis täpselt muret teeb. Kui suus on äge põletik, tuleks võtta valuvaigistit ja pöörduda hambaarsti poole. Kui hammas on hambatrauma tõttu murdunud või välja tulnud, tuleks see üles otsida ja võimalusel suhu tagasi panna. Kui hammas on määrdunud, loputage seda ettevaatlikult füsioloogilise lahuse või pastöriseeritud piimaga. Kui neid vedelikke pole saadaval, võib kasutada kannatanu sülge hamba puhastamiseks. Viimase võimalusena kasutage loputamiseks külma vett. Kuni hambaarsti juurde jõudmiseni tuleks hammast hoida kas füsioloogilises lahuses, süljetopsis või suus. Kui tegemist on lahtise haavaga, tuleks see ettevaatlikult veega puhastada. Ärge katsuge traumeeritud piirkonda keele või sõrmega. Pöörduge kiiresti hambaarsti juurde, kes annab teile vältimatu abi ja edasised ravisuunised. Täpsema käitumisjuhise hambatraumaga toimetulekuks leiate Tervisekassa kodulehelt www.tervisekassa.ee/infomaterjalid/hambatraumad.

Inimene vajab kiireloomulist esmaabi kui tal on hambatraumad, ulatuslik turse näo-lõualuude piirkonnas, suuavamistakistus, põletik ning ägedad süljenäärme või alalõualiigese haigused.

Tõsiste olukordade vältimiseks tuleks vähemalt kord aastas külastada hambaarsti ja muuta hobidega tegelemine ohutumaks. Sportides tuleks kanda turvavarustust ja kontaktspordi harrastamisel kaitsta hambakaart spordikape abil. Väikelaste vanemad peavad jälgima, et nende lastel on võimalik ohutult ja ilma hambaid vigastamata mängida.

Vältimatu abi on kõigile tasuta

Ägeda hambahaiguse või trauma korral on vältimatu ravi inimestele tasuta. Tasuta esmaabi osutatakse juhul, kui abi edasilükkamine või selle andmata jätmine võib põhjustada abivajajale püsiva tervisekahjustuse või lõppeda surmaga. Seda, kas olukord vajab vältimatut hambaravi, otsustab hambaarst.

Tervisekassa rahastusel saab arst patsiendile teha ülevaatuse, tuimestuse, eemaldada hamba või selle tagasi panna, avada mädakolde, korrastada haava või seda õmmelda. Samuti katab Tervisekassa röntgenülesvõtete ja järelkontrolli kulud. Täpsema teenuste nimekirja leiab Tervisekassa kodulehelt.

Tasuta vältimatu hambaravi saamiseks tuleb pöörduda Tervisekassaga lepingu sõlminud raviasutuste poole. Kõik vältimatu abi lepingupartnerid leiab Tervisekassa kodulehelt www.tervisekassa.ee/hambaarstid  (eriala: täiskasvanute vältimatu hambaravi).

Pane tähele, et ulatuslike näo-lõualuude traumadega tuleks pöörduda erakorralise meditsiini osakonda. Lõuna-Eestis saab abi Põlva, Lõuna-Eesti või Valga haiglast. Tõsiste näo-lõualuude traumade korral tuleks pöörduda Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonda, kus on  näo- ja lõualuu kirurgia valveteenus. Transpordi võimaluse puudumisel tuleks kutsuda koheselt kiirabi.

Võru maakonnas on seitse hambaravi kliinikut, kes osutavad vältimatut hambaravi:

Valga maakonnas on kuus hambaravi kliinikut, kes osutavad vältimatut hambaravi:

Põlva maakonnas on üheksa hambaravi kliinikut, kes osutavad vältimatut hambaravi:

Lisainfo

VIVIKA TAMRA
Peaspetsialist
Tervisekommunikatsiooni osakond
T: 56682026
E: vivika.tamra@tervisekassa.ee