Põlva uudised

Lõõtsapealinna Põlva traditsiooniline lõõtspillipidu Harmoonika toimub 9. juulil
2022-06-29 14:38:00

Eesti lõõtsapealinnas Põlvas toimub laupäeval, 9. juulil 2022 traditsiooniline lõõtspilli laulu- ja mängupidu Harmoonika, mida peetakse juba 11. korda. Peol esinevad vabariigi parimad pillimehed ja lõõtspilliansamblid.

Südasuvisel laupäevaõhtul Põlva Intsikurmu metsapargis ja lauluväljakul tõmbavad lõõtsad lahti ning laulu võtavad üles lõõtspillide koondorkester, lõõtsamängijate meeskvintett, ansambel Untsakad, Juhan Uppin, Ants Järv ning Heino Tartes. Vürtsi lisavad Jan Uuspõld, külalised Pärnu Lõõtspillihaigete Seltsist, Leedust ja Austriast. Lisaks on avatud müügipunktid ja pakutakse tegevusi lastele. Kontsert lõppeb ühise simmaniga.

Lõõtspill on unikaalne pill, mida õpitakse mitte noodi, vaid kuulmise järgi. Eestile on kõige iseloomulikum Võrumaa pillimeistri August Teppo väljatöötatud ja tema järgijate poolt edasi arendatud Teppo lõõts. Seda tüüpi lõõtsal saab üldiselt mängida ainult kahes, teatud osas kolmes, mažoorses helistikus. Sellised lõõtspillid on naturaalse häälestusega ning sobivad oma särava ja valju heliga sobib hästi vabas õhus mängimiseks.

Põlvamaalaste oluline töö rahvusliku lõõtspilli ellujäämise nimel

20. sajandi teises pooles jäi aga Teppo-tüüpi lõõtspillide valmistajaid ja seetõttu ka lõõtspille üha vähemaks. Vana põlvkonna meistrid olid kadumas ning uusi peale eriti ei tulnud. Ent kui pole enam pilli, pole ka mängijaid!

Otsustav pööre toimus siis, kui Heino Tartes tegi endale lõõtspilli valmistamise selgeks ja otsustas vastupidiselt endistele meistritele oma teadmisi ka teistega jagada. Ta hakkas korraldama lõõtspillivalmistamise kursusi ning tänaseks on toimunud juba mitmed kursused ka kutseõppeasutustes. Veelgi enam, Heino Tartes on juhendanud rahvusliku lõõtspilli taastamise ja ehitamise kursusi ka naabervabariigis Lätis.

Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks valmis lõõtspillimeistril juba 100. Teppo-tüüpi lõõtspill. Tänaseks on meistril valminud ka üks spetsiaalselt lastele tehtud pill.

Lõõtspillipeo Harmoonika sünd

Et taaselustada ja elavdada August Teppo aegset kohalike lõõtspillimeistrite ja -mängijate traditsiooni, on Põlvas ellu kutsutud lõõtspillipidu Harmoonika. Soovist leida esinemisväljund omal käel lõõtspilli õppinud ja õppivatele pillimeestele on saanud lõõtspillipidu iga-aastaseks traditsiooniks Põlvas. Esimene lõõtspillipidu toimus 13. augustil 2011 Põlva linna rannas.

Alates 2012. aastast on pidu peetud Intsikurmus ning see on esinejate poolest kujunenud lausa rahvusvaheliseks. Toimunud pidudel on esinenud lõõtspillimehed üle Eesti küll sooloesinejatena, küll erinevates ansamblites ja kooslustes ning kindlasti ka peo eripäraks saanud lõõtspillide koondorkestris. Eesti juubeliaastal 2018 oli orkestris laval üle 100 pillimehe!

Enne suurt Harmoonika pidu Intsikurmus toimuvad väiksemad ümbruskonna külades – külaharmoonikad. Külapidu on ju lõõtspilli „isakodu“, kui nii võib öelda. Igal pool ootab rahvas ühislaulu lõõtspillide saatel, mis on ka rahvusliku lõõtsatraditsiooni üks kindel osa. Harmoonika peo tarbeks on valminud ja ette kantud algupärane kodumaine lõõtsamuusikal „Lõõtspillihullus”, mille libreto kirjutas Jan Rahman ja lavastas Ain Mäeots ning muusikajuht oli eri muusikastiilide viljeleja Tiit Kikas. Rahvale on näidatud ka lõõtspillimängu labakinnastes ja ainulaadset esimest „lõõtspillitantsuansamblit”, kus pilli mängiti samal ajal tantsides.

Lõõtsapealinnaks pärandi kandmise ja hoidmise eest

Rahvusvaheline lõõtspillifestival Harmoonika on Eesti lõõtsapealinna Põlva tähtsündmuseks. Põlvas on tõsiselt pingutatud nii rahvusliku lõõtspillimängutraditsiooni elujõulisuse kui ka pilli valmistamise oskuse püsimajäämise pärast. Siin saab õppida lõõtspilli mängima ja Teppo-tüüpi lõõtspilli valmistama, populariseeritakse lõõtspillimuusikat, kogutakse lõõtspillipärandit, väärtustatakse lõõtspillimeistrite osa rahvuskultuuris ning korraldatakse rahvusvahelisi lõõtspillipidusid.

Tunnustamaks Põlvas tehtavat lõõtspillipärandi kandmise ja hoidmise alast tööd kuulutati 17. jaanuaril 2015 Põlva Eesti lõõtsapealinnaks. Austava tiitli andis Põlva linnale üle toonane Tallinna linnavolikogu esimees Toomas Vitsut.

Lõuna-Eesti tähtsamate sündmuste ja põnevamate paikade tutvustamine toimub koostöös 2024. aastal Euroopa kultuuripealinna Tartu sündmuste planeerimisega. Veerand Eestit ehk Tartu koos Lõuna-Eestiga teeb kultuuripealinna egiidi all Eestis midagi sellist, mida varem pole tehtud! Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 viib ellu revolutsiooni keskkonnahoidlikus kultuurikorralduses. Kõik Tartu 2024 sündmused on korraldatud sama juhise järgi ehk samu keskkonnahoidlike põhimõtteid arvestades. Ka Harmoonika toimub roheüritusena, et vähendada sündmuse keskkonnamõjusid ning näidata, et keskkonnaeesmärkide saavutamisel on oluline igaühe panus.

Täpsemat infot Harmoonika festivali kohta leiab Facebookist.

Allikas: Tartu2024

Foto: Taavi Nagel

eu