Teisipäeval kohtusid Põlvamaa omavalitsuste esindajad siseminister Igor Taroga, kohtumiselt oli peamiselt kõne all kriisideks valmistumine.
Taevaskoja küla Facebooki lehe teatel arutati muuhulgas järgmisi teemasi:
1. Räpina valla esindaja tuletas meelde, et ootavad ammu uut hoonet kohalikule päästekomandole. Praegune asukoht ei ole hea ja tingimused pole samuti kiita. Siseministeeriumi ja ministri vastus oli, et vähemalt lähemal kolmel aastal uue komandohoone ehituseks eelarvelisi vahendeid ei ole.
2. Kanepi valla esindaja märkis, et suurim probleem tõelises kriisisituatsioonis on hooldekodud. Pole tegelikult konkreetset plaani, kuidas näiteks evakuatsioon peaks toimima. Väiksemate kriisidega saadakse hakkama, aga tõsisemate puhul jäädakse ilmselgelt jänni.
3. Maaritsa küla esindaja tõi välja, et korteriühistutele mõeldud taotlusvooru ei ole võimalik paljudel korteriühistutel taotlust esitada, sest see on liialt keeruline ja puudub pädevus.
4. Päästeamet andis ülevaate kriisivalmiduse tõstmiseks esitatud toetuse taotlustest ja koolitustest. Tõsi on, et korteriühistutele mõeldud meetmesse on esitatud väga vähe taotluseid.
5. Taevaskoja küla esindaja tõi välja, et külades on tõsiseks probleemiks tuletõrje veekohtade olemasolu. Nende puudumine töötab vastu „Maale Elama“ sloganile. Ehitada ei saa ja seega ka elama tulla ei saa, ning tulekahju korral pole ka vett kusagilt lähedalt võtta. Toetust võiks anda näiteks olemasolevatele tiikidele ja muudele veekogudele veevõtukohtade rajamiseks (nõuetele vastavaks muutmiseks).
6. Päästeamet ja ka minister tõid välja, et tegelikus kriisisituatsioonis on vajalik kindlate omavalitsuse poolsete partnerite (ametnike) olemasolu. Pole aktsepteeritav (kuid samas on võimalik), et omavalitsuse poolsed kriisijuhtimise eest vastutavad isikud näiteks põgenevad suurema kriisi korral. Ukrainas olevat seda mitmes omavalitsuses juhtunud. Vastutav isik põgenes perega ja oli vajalik leida uus vastutav isik (juht).
7. Räpina valla esindaja rääkis ka sellest, et individuaalne (isiklik) kriisideks valmistumine on inimestel endil väga nõrk ja vähene. Reeglina loodetakse omavalitsusele, aga omavalitsustel on selged rahalised ja personaliga seotud piirid. Kõiki ilmselt aidata ei jõuaks.
8. Omavalitsused tõstatasid ka sideprobleemi. Satelliittelefonide ja muude kriisiolukorras kasutatavate sidevahendite ülalpidamine on kulukas ja omavalitsused ei ole neid endale soetanud. Päästeamet vastas, et tõenäoliselt on siin lahendus selles, et sidevahendid antakse omavalitsustele kriisisituatsioonis nö. riigi poolt. Selleks peab riigil olema varu ja võimekus neid sidevahendeid operatiivselt ja kiirelt jagada.
9. Päästeameti ühelt esitluse slaidilt tuli välja huvitav asjaolu. Põlvamaalt ei ole ükski omavalitsus liitunud häirekeskuse kriisiinfo teenusega. Kaardil jääb kollase laiguna kohe silma. Häirekeskusega on kriisiinfo jagamiseks sõlminud lepingud suur enamus kohalikke omavalitsusi, ning eesmärk on, et kõik kohalikud omavalitsused oleksid läbi mõelnud info jagamise erinevate kriiside ja erakorraliste sündmuste puhul (olgu selleks viirusepuhangud, energia katkestused jne). Häirekeskus saab kriiside korral asuda appi info jagamisega ning kriiside lahendajad saavad keskenduda olukorra parandamisele. HÄK saab aidata nii info jagamise kui ka info kogumise vaates. Nii telefoni 1247 kaudu kui ka saata välja vastava piirkonna elanikele EE-Alarm SMS-sõnumeid. Kriisiinfo teenusega liitumine ning selle kasutamine/käivitamine on KOVi jaoks tasuta. Samuti on HÄK valmis läbi viima koostöös KOVidega kriisiinfo teenuse kasutamiseks õppuseid, et KOVid saaksid paremini valmis olla erakorralise sündmuse puhul info jagamiseks telefoni 1247 ja SMSi kaudu.
