Kesk 20, Põlva, 63308
registrikood 80190931
Põhikiri
Eelarve 2016 ja lisa 2: tulude/kulude jaotumine
Liikmemaksu määrad 2017
Tegevuskava 2017

Nimi Amet Telefon Mob E-post
Kaido Kõiv Liidu esimees 799 8471 5341 6116 kaido@valgjarve.ee
Georg Pelisaar Liidu esimehe asetäitja 799 9470 510 6416 georg.pelisaar@polva.ee
Eve Neemsalu tegevdirektor   5621 6688 eve.neemsalu@polvamaa.ee
Kertu Anni kommunikatsiooni ja koostöö koordinaator   5887 6870 kertu.anni@polvamaa.ee


Kohaliku omavalitsuse üksuse liitude seadus 
Mittetulundusühingute seadus

« Tagasi

Põlvamaa omavalitsusjuhid külastasid Bulgaariat ja kohtusid Varna omavalitsuse esindajatega

5. - 12. juuni 2017 viibisid Põlvamaa omavalitsusjuhid koostööreisil Bulgaarias Varna piirkonnas eesmärgiga luua kontakte sealsete avaliku sektori esindajatega ja tutvuda riigisektori ülesehitusega ning tugevdada vallajuhtide omavahelist koostööd.

Esimesel kohtumisel tervitas Põlvamaa omavalitsusjuhte Varna Vabas Ülikoolis magistrikraadi omandanud politoloog Sergey Petrov, kel on hulgaliselt poliitilise nõustamise kogemust Bulgaarias ning kes on aktiivselt tegev mitmetes Varna mittetulundusühingutes ja teeb ka vabatahtlikku tööd laste ja liitpuudega inimestega.

Varna linn kannab 2017. aastal Euroopa noorte pealinna tiitlit. Sergey tutvustaski lähemalt selle sisu. Noorte pealinna eesmärk on julgustada noorte osalust erinevates tegevustes, organisatsioonides ja algatustes ning toetada noorte poolse initsiatiivi võtmist erinevate projektide elluviimisel. Pälvitud tiitel sobib Varna linnale hästi, kuna Varnas tegutseb noorte- ja spordiministeerium, mis on mõeldud 15-22 aastastele noortele ning noorte parlament, millel on oma töökord ja reguleeritud valimisprotseduurid. Lisaks tegutseb linnas väga palju noorte kollektiive ning iga-aastaselt viiakse noorte aktiivseks kaasamiseks läbi erinevaid konkursse ja programme.

Lisaks kohtusid Põlvamaa omavalitsusjuhid Varna kohaliku omavalitsuse esindajatega. Vastu võtsid noorte osakonna juhataja Radka Todorova ja haridusosakonna juhataja Elena Kenarova, kes rääkisid Bulgaaria avaliku sektori toimimisest ja Varna piirkonnast laiemalt. Sarnaselt Eestile on Bulgaaria parlamentaarne riik, kus valimised toimuvad nelja aasta tagant ja esindusfunktsiooni täitev president valitakse iga viie aasta järel. Kui Eestis saavad alates 2017. aasta valimistest valida ka juba 16-aastased noored, siis Bulgaarias kehtib valimisõigus 18. eluaastast. Varna linn on Bulgaaria suuruselt kolmas linn, kus sisse registreerituna elab umbes 360 000 inimest, kuid võttes arvesse sissekirjutamata elanikke ja suurt turistide hulka küündib see arv kohati ühe miljonini. Linnas on viis kõrgkooli ja kolm kolledžit. Üle maailma õppima tulevaid tudengeid on ligikaudu 40 000 ja hariduse valdkonnas töötab 2500 inimest. Pakutav haridus vastab Euroopa vajadustele ning tudengitele on loodud ka võimalused praktiseerida 6-7 kuud USAs.

Varnas on 52 lasteaeda ja lapsi võetakse vastu alates 7. elukuust. Kooliharidus on reeglina tasuta. Huvihariduse valdkonnas tegeletakse palju poksi, jalgpalli, iluvõimlemise, kergejõustiku ja võitluskunstidega. Haridussüsteemi probleemkohtadena toodi välja, et lapsevanemad ei saa ise kooli valida, vaid laps peab õppima elukohajärgses koolis ning probleemsete ja puudega laste õppimist tavakoolides, kuna varasemalt rajatud erikoolid on suletud ja vastavad juhtivad ametkonnad on seisukohal, et ka sellised lapsed peavad õppima tavakoolides ja suutma elus toime tulemiseks integreeruda. Siiski on nüüd hakatud rajama tugikeskusi, mis aitavad selliste lastega paremini toime tulla.

Ettevõtluse osas toodi välja, et kuigi klimaatilised tingimused soodustavad põllumajandusega tegelemist on just neid ettevõtteid kõige vähem. Enamus ettevõtteid tegutseb teenindusvaldkonnas ja on peamiselt seotud turismisektoriga.

96% elanikkonnast omab isiklikku kinnisvara ning munitsipaaleluasemeid on väga vähe. Üldiselt elanikkond kahaneb ja perre sünnib tavaliselt üks laps. Ravikindlustusmaks on 6% töötasust ja kurioosne on, et seda peavad tasuma ka töötud (neid on ametlikult 12% elanikkonnast). Viimastel aegadel on väiksemates kohtades polikliinikuid suletud ning mitmetes väikekohtades polegi arstiabi kättesaadav ja tuleb arvestada tunnise sõiduga arsti juurde. Bulgaarias on üldiselt väga konservatiivne ühiskond. Seepärast ei soovi pagulased sinna minna. Lisaks on Bulgaarias sõjapõgenike toetus minimaalne. Näiteks erinevalt Eestist pole elukoht ja sotsiaalsed toetused garanteeritud.

Bulgaarias on miinimumpalk 230 eurot ja keskmine palk 700 eurot. Emapalka makstakse viimase töötasu järgi, kuid minimaalselt 320 eurot. 90% makstakse lapse ühe aastaseks saamiseni ja edasi 60 % viimasest töötasust. Pensioni makstakse minimaalselt 75 eurot kuus, kuid keskmine on 170 eurot.

„Toimunud kohtumistel saime teada palju huvitavat ja võrrelda Bulgaaria elukorraldust meie omaga. Tuleb tõdeda, et mitmest aspektist, nt palgad või arstiabi kättesaadavus, elavad meie inimesed palju paremini. Kuna Varna on selleks aastaks saanud Euroopa noorte pealinna tiitli, siis käisid ka arutelud meiega peamiselt laste ja noorte ümber. Seal nähtu põhjal võib öelda, et Bulgaaria on väga hästi osanud erinevatest objektidest vaatamisväärsused teha. Turismivõrgustik on süsteemne ja turistide busside kaupa vedamine mööda erinevaid objekte, mis ehk nii suured atraktsioonid tegelikult polegi, toimib täiel rindel. Seda oleks neilt õppida – meie Põlvamaal ei küsi näiteks siiamaani Taevaskojagi vaatamise eest raha. Lisaks olid vaatamisväärsuste juures väiksed lisateenused, millega turiste kinni pidada ja neilt raha välja meelitada, nt fotojäädvustused Bulgaaria kultuuriõhtul või veinidegusteerimised Balchiki botaanikaaias. Ka selliste väikeste lisateenuste pakkumisele võiksime rohkem mõelda, üldse laiemalt rohkem sellele, kuidas turiste kohapeal kulutama panna," võttis kogetu kokku Põlvamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees Kaido Kõiv.

Kohtumiste järgselt oli Põlvamaa omavalitsusjuhtidele organiseeritud omavaheline kokkusaamine majutuskoha konverentsisaalis, kus arutleti seni kuuldu üle, kuid peamiselt keskenduti oma maakonna võtmeteemadele – ühistranspordikeskuse loomisele, maavalitsusest üle tulevatele ülesannetele, haldus- ja riigireformile ning muidugi eesseisvatele valimistele.

„Selle aasta väljasõidul oli meil käimasoleva haldus- ja riigireformi tõttu arutada mitmete suurte teemade üle. Seda oli hea teha maakonnast eemal ning täiesti teises kontekstis ja vabamas õhkkonnas. Ees ootavate reformide taustal saime mitmed teemad omavahel selgemaks arutatud. Haldus- ja riigireformi eel kinnistati ka mõtet, et Põlva maakonna hoidmine ja traditsioonide edasikandmine on meie ühine soov ja eesmärk," sõnas Kaido Kõiv.


Lisainfo:
Kaido Kõiv
juhatuse esimees
Põlvamaa Omavalitsuste Liit
Tel: 5341 6116
E-post: kaido@valgjarve.ee