Helve Eesmaa fotode näitus „Loodus südames" Räpina Muusikakoolis

Näitus „Räpina Aianduskool aastatel 1924–1984: näpud mullas, närvid korras!" Sillapää lossi saalis

Näitus "Peipsitaguste eestlaste-sõjapõgenike vastuvõtt, sügis 1943" Võõpsu pritsikuuris    

Külastamine eelneval kokkuleppel tel 520 7811. Näituse koostamiseks on fotokoopiad tellitud Saksamaa arhiivist.      

Räpina asub Peipsiäärsel madalikul Lämmijärve vahetus läheduses. Juba 18. sajandi alguses leidsid üle järve tulnud vanausulised siin sobiva elukoha. Teine suurem üle järve tulek toimus 1943. aasta sügisel, kui sakslaste taganemine sundis ootamatult peale Peipsitaguste eestlaste ümberasustamise Eestisse. Organiseeritult toodi üle Peipsi septembrist oktoobrini 1306 vabatahtlikku ümberasujat, kuid inimesi tuli Eestisse ka iseseisvalt. 24. septembril saabus Oudova välikomandatuurile Tagala Ülemjuhataja käsk eestlaste, soomlaste, lätlaste, leedulaste, karjalaste ja isurite ümberasustamiseks. Käsu kohaselt tulid Oudova ja Slantsõ komandatuuride piirkonnast ümberasujad koondada Oudovasse, Polna rajoonist aga Serjodkasse. Kogumispunktidest pidi ümberasujad laevadega transporteerima Tartu. Hiljem aga määrati sihtpunktideks vastavalt Mustvee ja Võõpsu. Peeti kinni põhimõttest, et ümberasustamine peab toimuma vabatahtlikkuse alusel.                          

Ruudu Rahumaru fotokollaažinäitus "Ekstaas kui seisund" Räpina Loomemajas

Näitus "Minu lapsepõlvefoto" Räpina haldushoone II korrusel

Tutvustab Räpina vallavalitsust, volikogu ja ametnikke.

Kohalike käsitöömeistrite tööde näitus 30. aprillini Vanaküla raamatukogu-külakeskuses

Väljas on Lija Semmi kangastelgedel kootud vaibad ja Mati Semmi sepised.

Näitus "Vana-Võromaa kirjad ja värvid" 27. märts - 30. aprill 2017 Vana-Võromaa kultuurikojas

Väljapanekus kajastatub Vana-Võromaa rahvarõiva teema läbi mitme materjali ja ajastu.

Ilmar Kruusamäe näitus "Inimene" 22. märts - 30. aprill 2017 Vana-Võromaa kultuurikojas

Valik suuremõõtmelisi portreesid on ülevaade loomingust, millega kunstnik tähistab oma juubeliaastat. Kunstnik on loonud mitmeid kümneid hiigelportreid, vastu vaatamas Ants Juske, Sven Kivisildnik, Marko Mäetamm, Tõnis Mägi, Priit Pangsepp, Imat Suuman, Matti Milius, Hannes Varblane, Albert Gulk, Joel Sanga, Arvo Kukumägi, v iimane mandani keele kõneleja Edwin Benson, ema portree jt. Need on need inimesed, kes on olnud aastaid kunstniku kõrval, kellega koos kasvanud ja küpsenud. Tänu sellele on maalil säilinud ka inimese isikupära.