Helve Eesmaa fotode näitus „Loodus südames" Räpina Muusikakoolis

Näitus „Räpina Aianduskool aastatel 1924–1984: näpud mullas, närvid korras!" Sillapää lossi saalis

Näitus "Peipsitaguste eestlaste-sõjapõgenike vastuvõtt, sügis 1943" Võõpsu pritsikuuris    

Külastamine eelneval kokkuleppel tel 520 7811. Näituse koostamiseks on fotokoopiad tellitud Saksamaa arhiivist.      

Räpina asub Peipsiäärsel madalikul Lämmijärve vahetus läheduses. Juba 18. sajandi alguses leidsid üle järve tulnud vanausulised siin sobiva elukoha. Teine suurem üle järve tulek toimus 1943. aasta sügisel, kui sakslaste taganemine sundis ootamatult peale Peipsitaguste eestlaste ümberasustamise Eestisse. Organiseeritult toodi üle Peipsi septembrist oktoobrini 1306 vabatahtlikku ümberasujat, kuid inimesi tuli Eestisse ka iseseisvalt. 24. septembril saabus Oudova välikomandatuurile Tagala Ülemjuhataja käsk eestlaste, soomlaste, lätlaste, leedulaste, karjalaste ja isurite ümberasustamiseks. Käsu kohaselt tulid Oudova ja Slantsõ komandatuuride piirkonnast ümberasujad koondada Oudovasse, Polna rajoonist aga Serjodkasse. Kogumispunktidest pidi ümberasujad laevadega transporteerima Tartu. Hiljem aga määrati sihtpunktideks vastavalt Mustvee ja Võõpsu. Peeti kinni põhimõttest, et ümberasustamine peab toimuma vabatahtlikkuse alusel.                          

Väino Kõrtsi maalinäitus 7. mai - 31. oktoober 2017 Vanaküla raamatukogu-külakeskuse saalis

Näitusmüük „Taaskasutus: asjade uus elu" 1. juuni - 31. august 2017 Vastse-Kuuste raamatukogus

Moodsad, praktilised ja leidlikud lahendused Vastse-Kuuste käsitöömeistrite poolt vanadele asjadele uue elu andmiseks.

Noorte laulu- ja tantsupidudele pühendatud näitus "Mina laulan, miks ma ei laula!" 8. juuni - 28. juuli 2017 Põlva keskraamatukogus

Kristiina Malmi loodusfotonäitus 12. juuni - 10. august 2017 Põlva keskraamatukogus

Jüri Arraku isiknäitus 14. juuni - 30. juuli 2017 Vana-Võromaa kultuurikojas

Kunstnik Jüri Arraku (sünd. 1936) on Eesti kaasaegse kunsti suurkuju ja elav legend, üks hinnatumaid ja armastatumaid Eesti kunstnikke. Tema loominguline tegevus on kestnud pool sajandit. Lõpetanud 30-aastaselt Tallinna Kunstiinstituudi metallehistöö alal, sellelt siirdunud järk-järgult estampgraafikasse ja maali. Tema looming on olnud väga mitmekesine, ta loonud vaipu, kunstitööna joonisfilmile, installatsioone, teinud häppeninge, kujundanud ja illustreerinud arvukalt ilu- ja teatmekirjandust.. Selle kõrval on J. Arrak muidugi ka kogu aeg joonistanud.

Ta on avaldanud graafikamapid "Eesti rahvamängud" (1979) ja "Kalevala" (1985). Oma lasteraamatuga "Panga-Rehe jutud" (1975) lõi ta isikupärase "maivi" - voolavalt deformeeritud peaga kuju, mis esineb ka joonisfilmis "Suur Tõll" (1980) ja millest kasvas välja pildist pilti esinev ning kunstipublikule hästi tuttav "arraklik" figuur. Laiem avalikkus tunneb teda varasemast avalike teoste maalijana (Halliste kiriku altarimaal) ja ansambli Metsatöllu plaadiümbriste kujundajana.

Auhinnad: Sajandi Sada Suurkuju - valitud 10 olulisema kunstniku hulka (1999, rahvahääletus); Konrad Mäe medal (1997), Eesti Kultuurifondi aastapreemia (1996), Kristjan Raua nimeline kunsti aastapreemia (1990), Baltimaade maalitriennaal, Vilnius, Leedu (1987), Balti raamatugraafika triennaal, Vilnius, Leedu (1984), Vilniuse eksliibrisebiennaal, Leedu (1983, 1985), Eesti Kunstnike Liidu maali aastapreemia (1977, 1986), Banska-Bystrica pisigraafikakvadriennaal, Slovakkia (1977).

Näitus "Motoroller Tuula T-200 restaureerimise lugu" septembri lõpuni Eesti Maanteemuuseumis

Näitus "Mina ka!" 4. august - 10. september 2017 Vana-Võromaa kultuurikojas

Osalevad Eesti noored kunstnikud: Siiri Jüris, Paul Kormašov, Kristin Hansen, Alisa Vasina, Karl-Erik Talvet, Agnes Liping, Miina Peterson, Mirjam Hinn, Liis Ring, Regina-Mareta Soonsein,Ruudu Sandra,Yyhely Hälvin, Margret Paide.

Põlvamaal elava Udmurdi kunstniku Zoya Lebedeva loomingu näitus 15. august - 15. oktoober 2017 Põlva keskraamatukogus