« Tagasi

Põlva maakond jätkab uutes haldusterritoriaalsetes piirides

15. oktoobril toimunud kohalike omavalitsuste volikogude valimiste valimistulemuste väljakuulutamise järgselt on Põlva maakonnas moodustunud senise 13 valla asemel kolm uut kohalikku omavalitsust. Põlva maakond tervikuna jätkab samuti uutes piirides.

Põlvamaal moodustus valimiste järgselt kolm uut kohalikku omavalitsust – Põlva, Räpina ja Kanepi. Põlva vallaga ühinesid varasemad Vastse-Kuuste, Mooste, Ahja ja Laheda vallad. Elanike arv uues Põlva vallas 1. oktoobri seisuga on 14 320. Elanike arvu poolest on Põlva vald Kagu-Eesti üks suuremaid omavalitsusi, jäädes alla üksnes Valga vallale, mille elanike arv on ligikaudu 17 000. Põlva valla haldusterritooriumi suurus on ~706 km2 ja halduskeskuseks jääb Põlva linn. Uues vallavolikogus on 27 liiget (Eesti Reformierakond (RE) 8 mandaati, Eesti Keskerakond (K) 7, Tuleviku Põlvamaa Valimisliit 5, Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) 3, Valimisliit Põlva Areng 2, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) 2).

Põlva maakonna suuruselt teise valla – Räpina valla moodustavad endised Räpina ja Veriora vallad ning Tartumaalt juurde tulnud Meeksi vald. Ka kunagine Räpina kihelkond moodustus põhiosas neist kolmest vallast. Elanike arv uues Räpina vallas 1. oktoobri seisuga on 6537. Räpina valla haldusterritooriumi suurus on ~610 km2, halduskeskuseks jääb Räpina linn ning uues vallavolikogus on 21 liiget (RE 7 mandaati, Valimisliit Ühtne Vald 5, SDE 3, EKRE 3, K 3).

Uue Kanepi valla moodustavad varasemad Kanepi, Kõlleste ja Valgjärve vallad. Elanike arv uues Kanepi vallas 1. oktoobri seisuga on 4885. Kanepi valla haldusterritooriumi suurus on 525 km2, halduskeskuseks jääb varasema Kanepi valla keskus ning uues vallavolikogus on 19 liiget (RE 13 mandaati, K 6).

Põlva maakonna piirid muutuvad seoses Värska, Mikitamäe ja Orava valla üleminekuga Võru maakonda. Samas laieneb Põlvamaa territoorium Lämmijärve äärest, kus Räpina vallaga liitub Meeksi vald Tartumaalt (va Rõka ja Järvselja külad).

„Põlvamaa Omavalitsuste Liidu viimasel korralisel üldkoosolekul jäid kõlama mõtted, et Põlva maakonna ja Omavalitsuste Liidu säilitamine on meile olulised. Tekkinud kolme valla ühise liiduga saame maakonda edasi arendada ning selle identiteeti hoida ja edasi kanda," kirjeldas uut olukorda Põlvamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees Kaido Kõiv.

Valimistulemused: https://kov2017.valimised.ee/valimistulemus.html#0064
Kandidaatide kogutud hääled: https://poliitika.postimees.ee/section/3381

Haldusreformi tõttu muutub käesoleval aastal esialgse hinnangu kohaselt umbes 400 000 aadressi, neist ligi 200 000 on elukoha aadressid. Haldusreformiga seotud aadressimuudatused tehakse masskannetena pärast kohalike omavalitsuste valimisi 2017. aasta oktoobris. Vaata Maa-ameti aadressi teisendaja abil järele, kas Sinu aadress muutub.

Uus avalik-õiguslik juriidiline isik ehk uus omavalitsus tekib valimistulemuste väljakuulutamise päeval vastavalt haldusterritoriaalse korralduse muutmise ehk ühinemise aluseks olnud Vabariigi Valitsuse määrusele, kuid ametiasutustena hakkavad uued vallad toimetama alates 1. jaanuarist 2018. Uued vallajuhid ja vallavalitsused selguvad läbirääkimiste käigus ja kinnitatakse küll varem, kuid endiste omavalitsuste ametiasutused jätkavad tööd aasta lõpuni.

Täiendavat infot ja vastused haldusreformiga seonduvatele korduma kippuvatele küsimustele leiab veebiaadressilt www.haldusreform.ee või pöördudes oma praeguse koduvalla ametnike poole.