|
Hariduselust Põlvamaal
Ajalugu
Kuni 17. sajandi lõpuni oli siinmail, nagu Eestis tavaline, hariduse andjaks kirikuõpetaja, kes tavaliselt piirdus katekismuse seletamisega. Teda abistas köster, kes enamasti oskas lugeda ja vahel ka kirjutada. 1687. a võttis Liivimaa rüütelkonna Maapäev Rootsi valitsuse ettepanekul vastu otsuse, mille alusel pidi igas kihelkonnas avatama köstrikool ehk eesti kool. Sellest ajast loetakse ka siinse hariduselu algust.
Järgnevad sajandid on toonud tõuse ja langusi. Koole suleti ja avati vastavalt valitsejate hariduslembusele ja suvale. Setomaa koolielu sai alguse alles 19. sajandi lõpukümnendil.
1804. aastal Kanepis asutatud poiste kihelkonnakooli loetakse esimeseks kihelkonnakooliks Eesti alal. Kihelkonnakool oli rahvahariduses kõrgem aste pärast külakooli. 1811. aastal alustas Kanepis tööd vaeste tütarlaste käsitöökool, mis oli samuti oma ajas esimeseks talutüdrukutele hariduse andmise kohaks.
1924/25. õppeaastal tegutses Kanepi, Põlva ja Räpina kihelkondades 60 algkooli 220 klassi, 3689 õpilase ja 113 õpetajaga. Keskkoole oli vaid üks - Räpinas, 113 õpilase ja kuue õpetajaga. 1962. aastal oli Põlva rajoonis 73 kooli 5604 õpilasega, sealhulgas 46 algkooli, 22 8-klassilist kooli ja viis keskkooli.
Tänapäev
Tänases Põlva maakonnas on 24 üldhariduskooli, neist viis algkooli, 13 põhikooli ja kuus gümnaasiumi/keskkooli kokku 3797 õpilasega. Kogu Eesti õpilastest moodustab see 2,5 protsenti. Maakonna väikseim kool on kümnekonna õpilasega Naha Algkool ja suurim ligi tuhande õpilasega Põlva Ühisgümnaasium. Põhikoolidest üks töötab toimetulekukoolina ja üks on Waldorf-pedagoogikale tuginev erakool. Alushariduse omandamist ja päevahoidu pakub 18 lasteaeda.
Kutseõpet on võimalik saada Räpina Aianduskoolis, kus õpitakse aiandust, haljastust, õmblemist, maastikuehitust, biotehnoloogiat ja keskkonnakaitset. Eelkutseõpet pakub koostöös Võrumaa Kutsehariduskeskusega Põlva Keskkool, kus õpetatakse turismikorraldust, puidutöötlemist, metallitöötlemist ja ärikorraldust.
Põlvamaal on enamik põhikooli lõpetanutest edukad oma edasisel haridusteel. Neist 47 protsenti lõpetab gümnaasiumi kodumaakonnas, ligi 10 protsenti Tartus ja 7 protsenti mujal Eestis. 18 protsenti siinsetest põhikooli lõpetanutest omandab kutsehariduse.
Uudised
|
