Maakond

Põlva maakond asub Kagu-Eestis, hõlmates varasema Võrumaa põhjaosa, Tartumaa kaguserva ning Petserimaa Saatse ja Värska ümbruse. Maakond ulatub Otepää kõrgustikust Lämmijärve ja Pihkva järveni. Oma asendist tulenevalt külgneb Põlva maakond põhjast ja loodest Tartumaaga, kirdest Lämmi- ja Pihkva järvega, idast ja kagust Vene Föderatsiooni Pihkva oblastiga, lõunast ja edelast Võrumaaga, läänest Valgamaaga.

Põlva maakonna pindala on 2164 km². Elanike arv on  31 348 (mehi 15 376, naisi 15 972; seisuga 01.01.2009), keskmine asustustihedus 14,6 in/km². Maakonna keskus on Põlva linn. Maakond koosneb 14 omavalitsusüksusest: 13 vallast (Ahja, Kanepi, Kõlleste, Laheda, Mikitamäe, Mooste, Orava, Põlva, Räpina, Valgjärve, Vastse-Kuuste, Veriora, Värska) ja ühest linnast (Põlva). Põlvamaal asub 232 küla, seitse alevikku ning kaks linna – Põlva ja Räpina.

Põlvamaa on üks neist vähestest Eesti maakondadest, kus rahvuslik koosseis on väga homogeenne – maakonnas elavad valdavalt eestlased. Kaks kolmandikku rahvastikust elab maal. Kuigi iive on maakonnas jätkuvalt negatiivne, on viimastel aastatel sündide arv pidevalt kasvanud. Põlvamaa rahvastik on pigem noor kui vana – keskmine vanus on 39,5 aastat.

Põlva maakonna välissuhtlus erinevate sõpruspiirkondadega toimub nii kohalike omavalitsuste kui ka maavalitsuse tasandil. Kõige pikemad ja laialdasemad suhted on Segebergi maakonnaga Saksamaa Schleswig-Holsteini liidumaalt, koostöö ulatub sotsiaalvaldkonnast kultuuri ja ettevõtluseni. Maavalitsusel on tihedamad suhted ka regioonidega Ukrainas (Kulikovka), Rootsis (Vårgårda) ja Soomes (Lestijoe). Ka kohalike omavalitsuste sõprusvallad ja -linnad on peamiselt Soomest, Rootsist ja Saksamaalt, aga ka näiteks Ungarist. Koostööd tehakse nii hariduse ja kultuuri alal kui ka sotsiaalvaldkonnas.