« Tagasi

Aarne Leisalu: töötukassa raha tuleks ümber jaotada

Ääremaastumise ärahoidmiseks käib Põlvamaa Arenduskeskuse juhataja välja töökohtade toetusoksjonite idee. 

Pole saladus, et maapiirkonnad ja väiksemad linnad jooksevad elanikest tühjaks ning nende inimeste tõmbekeskused on eelkõige suurlinnad, välismaa või "poetagune". Sotsiaaltoetused allesjäänutele on riigile ja omavalitsustele suur koorem ning takistavad arengut. Ääremaastumine süveneb.

Elanike äravoolu põhjustab eelkõige tööpuudus. Kuigi töökohti loovad ka mittetulundus- ja avalik sektor, ei too need rikkust riigile ega kodukandile. See tekitab olulise maksutulude ümberjaotamise, vähendades niiviisi riigi toimetuleku võimet veelgi. Seega on päästerõngas eelkõige ettevõtluses loodavad töökohad.

Samas ei vaidle keegi vastu, et harmooniliseks arenguks on vajalik regionaalselt tasakaalustatud riiki. Seega on hädavajalik paremate avalike teenuste osutamise püüdluse kõrval regionaalpoliitiline ettevõtluse suunamine.

Töökohtade loomisele ja säilitamisele aitavad kaasa mitmesugused tööturu toetusmeetmed. Nende hulgas on näiteks ettevõtjale makstav palgatoetus pikaajaliste töötute töölerakendamise toetamiseks.

Omamoodi tööpuudust leevendav abinõu oli ka Tallinna sotsiaalsete töökohtade ehk rahvakeeli "reisisaatjate" loomine, mis siiski andis mõnele töötule teatava sissetuleku ja võimaldas säilitada tööharjumused.

Tallinnas makstakse ettevõtjale põhivahendite soetamiseks kahe töökoha loomise eest kuni 5000, kolme ja enama töökoha eest kuni 10 000 eurot. Ettevõtja omafinantseering on vähemalt 50 protsenti. Töökohad peavad säilima vähemalt kolm aastat.

Töötukassa aitab probleemi lahendusele kaasa ka töövahendusega ning pakub oskuste säilitamiseks praktikat ja tööharjutusi. Abiks on koolitused ja püüd motiveerida töötuid toetuse abil ettevõtjaks hakkama.

Uute töökohtade teket soodustab samuti Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) starditoetus, aga ka teised ettevõtluse, sealhulgas loomemajanduse toetusmeetmed.

Põllumajandussektorit ja maaelu edendavad mitmesugused põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti (PRIA) toetused.

EASi ja PRIA toetused aitavad muidugi kaasa nii töökohtade säilimisele kui ka uute loomisele, kuid regionaalpoliitiline haare on seejuures teisejärguline. Näiteks jääb arusaamatuks, mille alusel on kujundatud töökohatoetuse "hind" pealinnas.

Ühe latiga mõõtmine toob kaasa üldjuhul pigem raha põhjendamatut ülekulu. See ei suuna tööjõuturgu ei riigi ega kohaliku piirkonna vajadustest lähtuvalt, vaid pigem solgib seda.

Seega on töökohtade loomise programmid ja toetused suunatud selle eesmärgi täitmiseks vaid kaudselt. Teavitame, koolitame ja nõustame, selle asemel et osta ettevõtjalt töökohti töökohtade toetusoksjonite kaudu. Töökoha õiglase hinna saamiseks peab see toimuma vähempakkumise teel.

Ettevõtja huvi vähempakkumisel osalemiseks on täiendava raha saamine töötajate väljaõppeks, kassavoo tugevdamiseks ja laienemiseks.

Kuidas töökohtade vähempakkumine toimuda võiks? Riik koostöös omavalitsusega kuulutab välja ettevõtjatele suunatud vähempakkumise N töökoha saamiseks M piirkonnas. Kohalike eelistuste järgi määratletakse valdkond ning tegevusala, kuhu töökohti soovitakse.

Töökohatoetust taotlevale ettevõtjale võib lisada ka muid tingimusi, näiteks selle, et  vähempakkumise töökohad just kohalikega täidetaks.

Hinnapakkumuste kasvavast järjekorrast selgub toetussumma suurus, mida pakkumuse teinud ettevõtjatele töökohtade loomise ja säilitamise eest teatava perioodi vältel makstakse. Vältima peaks toetuse kasutusotstarbe ettekirjutamist. Kui ettevõtja toetuse tingimusi ei täida, nõutakse mingi osa summast tagasi. Tuvastatud pahatahtlikkuse korral koos trahviga.

Kust tuleks töökohtade toetusostude raha? Töökohtade loomise toetussummade saamiseks tuleb lisaks regionaalpoliitika eelarvele ning omavalitsuste ja töötukassa toetustele kaasata ka euroliidu raha. Seda tuleb osata ka järgmise ELi programmiperioodi kavandamisel arvestada.

Eelkõige on vaja töötukassa raha ümber jaotada ja suunata just madalama tööhõivega piirkondadesse. Ja seda mitte ainult töötute tööleaitamiseks, vaid ka selleks, et meelitada uusi inimesi sinna elama ja tööle tulema.

Ka omavalitsused või omavalitsuste liidud võiksid vastavaid oksjoneid rakendada. Kindlasti peaksid nad olema aga kaasatud, kui riik taolisi vähempakkumisi korraldab.

Omavalitsuse huvi silmas pidades peaks uuele töökohale asuv töötaja rahvastikuregistri järgi elama vastava omavalitsuse territooriumil.

Eraldades selgelt tööturu ja ettevõtluse toetused, tekivad riigil senise hägusa süsteemi asemel mõjusad hoovad, millega regionaalpoliitilisi eesmärke ellu viia.
 

Foto: M. Suviste
Allikas: Lõuna-Eesti Postimees