« Tagasi

Põlva- ja Võrumaal filmiti mardisante

Juuni lõpus ja juuli alguses toimusid Põlva- ja Võrumaal maskeerimis- ja sanditamiskombestikku käsitlevate õppefilmide võtted.

Esimesel võttepäeval 28. juunil Karilatsis asuvas Põlva Talurahvamuuseumi magasiaidas filmiti üles mardisandiks valmistumise protsessi: millist rolli sanditama minnes võiks endale valida, milline peaks olema riietus ja mis tegevusi erinevad rollid võiksid teha. Nippe ja nõuandeid nii ajalooliste vanemate rollide kui ka uuemate karakterite kohta jagas Terje Puistaja Eesti Rahvapärimuse koolist.

Näiteks filmiti üles, kuidas ehitada kahest inimesest mardihobust, kuidas teha ketrajaeite, kotimeest, karu, sabakeerutajat, sokku, hane, hunti, pillimeest, korokodilli ja teisi põnevaid mardisanditamise perre kuuluvaid karaktereid. Et igal rollil on mardikombestikus ka oma kindel tegevus, harjutati õppefilmi jaoks läbi needki.

Traditsiooniliselt on olnud sandis käimine täiskasvanud noorte inimeste, eriti meeste pärusmaa ning seetõttu osalesid ka õppefilmi võtetel peamiselt täiskasvanud inimesed: Põlva maakonna folkloorirühmade liikmed, muuseumite töötajad, kohalikud ettevõtjad, raamatukoguhoidja, kunstnik ning nende lapsed.

Teine võttepäev toimus 9. juulil Loosi külas asuvas Humaliste talus, kus mängiti läbi kogu mardipere tuppa tulek koos sinna juurde kuuluvate tegevustega.

Tänapäeval kiputakse mardisanditamise tõelist tähendust juba unustama või ei osata seda santi jooksma minevatele lastele piisavalt lahti seletada. Seetõttu keskendus ka õppefilm ennekõike mardisantidele kui hea õnne toojatele, keda pikisilmi oodati igasse perre. Tundmatuseni maskeeritud ja oma rollist julgust saanud mardisandid tegid tallu sisse saades kõikvõimalikke tükke, lisaks pererahva "katsumisele" ehk kontrollimisele kas ollakse ikka talve tulekuks valmis, mardisandid laulsid, tantsisid ja pakkusid lusti. Kõik nende tegevused olid eesmärgiga tuua pererahvale õnne ja heaolu eelolevaks aastaks.

Nõnda näiteks oli pererahva vitsutamine (väikeste vitsadega patsutamine) mardisantide poolt alati õnnistava ja tervist toova toimega, mitte karistusena. Samuti oli oma tähendus pealtnäha naljakana ja tänapäeval isegi lugupidamatuseks loetaval mardikaru pererahva abieluvoodi kargamise stseenil, kus karu võis pererahva voodi linadeni läbi tuuseldada. See viljakusmaagiline tegevus pidi tagama hea lasteõnne ning harmoonilise ja terve paarisuhte abikaasade vahel.

Lisaks kahele võttepäevale kasutatakse tulevases õppefilmis ka lõike tuntud spetsialistide nagu Mall Hiiemäe ja Terje Puistaja intervjuudest, arhiivifotosid erinevatest sanditajatest (mihklisantidest hinge-ja jõulusantideni välja) ning ka tänapäevaseid kirjeldusi mardikombestikust. Õppefilmid tutvustavad lisaks mardipäevale põgusalt ka teisi Eesti kombestikus tuntud sante (hingesandid, jõulusandid, vastlasandid jne).

Õppefilmid sisaldavad erinevaid ajaloolisi ja ka tänapäevaseid ideid, kuidas minna ise oma perega või sõpruskonnaga mardisanti jooksma ning on mõeldud inspireerivaks ja abistavaks vahendiks nii koolidele, muuseumitele kui ka kõikidele peredele mardisandi kombestiku tutvustamisel ja aktiivsel kasutamisel.

Õppefilmid valmivad Eesti Folkloorinõukogu ja Rahvakultuuri Keskuse koostöös toimuva rahvusvahelise projekti "Hakkame santima" raames ja on üks projekti mitmest tegevusest.

Kolm kuni 12-minutilist õppefilmi valmivad käesoleva aasta septembri lõpuks.

Õppefilmide valmistaja on Edina Csüllog, filmivõtete operaatorika Paul Nurme.

Õppefilmi võttepäevi toetavad Eesti Kultuurkapital, Võru Instituut, Eesti Kultuuriministeerium, Humaliste talu, Eesti Rahvapärimuse Kool, Euroopa Kultuuripärandiaasta.

Foto: Andres Treial (zoomfoto.ee)

Rohkem fotosid: https://sanditamine.weebly.com/blogi/filmivotted-karilatsis-ja-loosil


Lisainfo:
Kati Taal
Põlvamaa rahvakultuurispetsialist
Rahvakultuuri Keskus
Tel: 799 8943 / 5802 2858
E-post: kati.taal@rahvakultuur.ee